Taskuhäälingusaate "Pikk ette (ja ise järele)" värskes osas lahkasid Soccernet.ee ajakirjanikud Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela muuhulgas ka Maardu Linnameeskonna Esiliiga B litsentsita jätmist.

"Siit on savijalgadest hea rääkida, sest Eesti jalgpallis juhtus jälle. Kui talvel on tippliigades litsentseerimine neile, kes tahavad kõrget jalgpalli mängida, siis saime ühe klubi, kes ei ole suuteline litsentsi saama - Maardu Linnameeskond," juhatas Elissaar jututeema sisse.

"Nad ei tahtnud ju," ütlesid Järvela ja Kangur.

"Kui klubi juhtkonnast kaks inimest ei lähe litsentseerimisele kohale, kui saadetakse dokumendid 17 päeva hiljem ... Näidake ükskõik millises valdkonnas on selline asi normaalne, kui ei saadeta ja siis hiljem mõeldakse, miks ei võetud vastu," imestas Kangur.

"Jalgpallis teatavasti peetakse kellaaegadest ja tähtpäevadest kinni nii, kui ülemineku registreerimine jääb 20 sekundit hiljaks pärast südaööd, siis ongi p*rses," lisas Järvela.

"Me ei räägi praegu sellest, et oli üks juhtum. Minuni jõudis imelik etteheide, et mis on jalgpalliliidu asi, kas klubil on peatreeneriga leping sõlmitud või mitte," lausus Kangur.

"Jalgpalliliidu asi on see põhjusel, et Eesti jalgpallis on vastavad reeglid kokku lepitud. Neist tuleb kinni pidada, et tagada n-ö elementaarne hügieen," tutvustas Järvela põhitõde.

• Maardu president on vutiliidu otsuses sügavalt pettunud: meid ei soovita tippjalgpallis enam näha

"Olen nõus, et need reeglid ongi ranged, et mis kõik peab klubil olemas olema. Aga kui need käivad sul üle jõu, siis tuleb mängida madalamat liigat. Nii lihtne ongi," oli Kangur arvamusel. "Keegi ei öelnud, et Maardu peaks klubi kinni panema. Maardu jalgpall püsib edasi. Kui ei suuda kokku panna kõrgliigatasemel võistkond, sest pole raha, siis ei tasu hiljem nutma minna, et tahaks kõrgel pallida, aga mängijad ei lase. Praegu ka väidetakse, et alaliit ei lase ja neil on Maardu vastu midagi. Klubijuht Maksim Krivošein ütles, et neil on igal aastal olnud puudujääke, aga varem on küll läbi lastud, siis on neile lihtsalt vastu tuldud. Aasta-aastalt sama reha otsa astudes hakkab muhk otsaees kasvama, võiks aru saada."

"Natukene pentsik olukord - kõik asjad on tegemata. Kui sa ei lähe litsentsi kaitsmisele kohale, kuidas saab loota, et see litsents siis saadakse," oli Elissaar hämmingus. "Kui mõni imestab, mis see liidu asi on, kas treeneril on leping või mitte ... Mis see nende asi on siis, miks mängijatel lepingud on, miks üleminekuaknal peab tähtaeg olema, mängida kellega tahad ja millal tahad. Nii võibki teha, aga selleks on rahvaliiga loodud. Kui räägime tippjalgpallist, siis mingisugused elementaarsed asjad peavad täidetud olema."

"Miks meil on see nõue, et treeneril peab PRO litsents olema või omandamisel," jätkas Kangur, mispeale ütles Elissaar, et siis võib juhendajaks olla ka Ted Lasso.

"Võidki suvalise venna võtta sinna, aga siis ongi teine liiga. Ka see on vajalik tasand, pakute seal konkurentsi," kostis Kangur. "Minu jaoks on see jabur, kui vaadata neid Taliturniiri koosseise, siis Maardul olid väga korralik sats koos. Minul on kahju nendest mängijatest, kes võiksid mängida Esiliigas, mitte Esiliiga B-s, kuhu Maardu oleks kvalifitseerunud."

"See oli väga ambitsioonikas projekt, väga palju häid jalgpallureid kokku koondatud. Mis seal salata, osadel mängijatel olid tasud ka peal. Sa suudad kokku korjata mängijad, kellele Eesti tugevuselt kolmandas liigas raha maksta, aga treeneriga ei suudeta lepingut ära teha," ei mõistnud Elissaar.

Ta lisas: "Seal oli töötu abirahasid vaja saada. Lõpetage ära. Mis asi see on?"

"Vabandust, aga millises kultuuriruumis me elame? Aeg on edasi läinud. Sedasi sai võib-olla 90ndatel võistkonda kõrgliigas üleval pidada. Seepärast jalgpalliliit nimetabki kolme kõige tugevamat liigat tippliigadeks. Kõige lihtsam, mine kohale ja seleta, miks sa ei ole midagi teha saanud," võttis Kangur teema kokku.

"Pikk ette (ja ise järele)" 254. saade: