Ühel päeval oled Inglismaa tippklubi mängija ja tulevikulootus, järgmisel vangikongis istuv kurjategija. Kõlab nagu süžee halvast spordifilmist? Aga kui mängu tulevad Aasia kurjategijad, sularahahunnik hotellitoa voodil, end kõrvuni võlgadesse mässinud meeskonnakaaslane ja kõige selle mõjul ähmastunud maailmapilt, siis vahel lähebki selgusele jõudmiseks vaja kaheaastast tütart, kes ei mõista, miks isa ei saa koos temaga vanglast koju minna. Moses Swaibu teab.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus korraldas Tallinnas mitmepäevase seminari IntegriSport, kus käsitleti muuhulgas kokkuleppemängude temaatikat. Teiste seas astus seal lavale 34-aastane Swaibu, kes seisis ühel hetkel tippjalgpalli murdmise lävel, ent langes siis kokkuleppemängude võrku ja saadeti lõpuks trellide taha, tegeleb nüüd ohtude teadvustamisega, et noored sportlased tema jälgedesse ei satuks.

Swaibu kasvas üles Londoni linnaosades, kus valikuid edasiseks eluks oli mitu, aga vähesed neist olid seaduslikud. "Olen näinud palju asju, mida poleks pidanud nii noorelt nägema. Sõbrad läksid vangi, kedagi pussitati – hullemat elu on raske ette kujutada. Kui ise vanglasse sattusin, nägin seal sõpru, keda polnud 15. eluaastast kohanud. Meenus, et olin alati mõelnud: minust ei saa kunagi sinusugust, ma ei suudaks kunagi sinu kombel käituda. Aga lõpuks olime ikka samas kohas koos," on Swaibu meenutanud The Athleticule aasta tagasi antud pikas intervjuus.

18 years old ⚽️ Boyhood club @CPFC a dream come true #southlondon pic.twitter.com/bzVprWyy17 — Moses Swaibu (@MosesSwaibu) December 7, 2023

16-aastasest Swaibut märkas Crystal Palace ja peagi oli tal laual elu esimene profileping. 17-aastaselt valiti ta klubi aasta noormängijaks, kuid toona esiliigas mänginud Palace’i esindusmeeskonna eest ta lõpuks väljakule ei saanudki ja liitus hoopis Lincoln Cityga. Seal astuti tema juurde esmakordselt kihlveopettuste jutuga. Kui ajas korraks edasi hüpata, siis tutvus klubi kapteni Delroy Faceyga saigi Swaibule lõpuks saatuslikuks ning viis mõlemad mehed türmi.

Kümned tuhanded hotellitoa voodil

"Delroy kutsus mind ja veel mõnda noormängijat võõrsilmängu eelsel õhtul oma hotellituppa. Seal oli veel üks mees, kes ütles: "Tahan homme näha sellist skoori. Siin on teile veidi raha, kui õnneks läheb, saavad kõik kõvasti rohkem." Ta tõmbas välja 60 000 eurot ja viskas selle voodile," kirjeldas Swaibu.

Noorukid ei võtnud raha vastu ja lõpuks ei saanudki keegi neist järgmisel päeval platsile. Ent Swaibu jaoks oli sama selge – ta ei hakka juhtunust kellelegi rääkima. "Kellele ma oleksingi öelnud? Delroy ja peatreener Chris Sutton olid koos mänginud, nad olid nagu vennad. Mõtlesin, et see rikuks mu võimalused esindusmeeskonda pääseda," tunnistab ta nüüd.

We’ve had hundreds of DMs asking how many clubs released Delroy Facey. The answer is 7 (not including prison). #bolton pic.twitter.com/kF6kbaADbk — Premier League Classics (@Prem_Classics) February 25, 2020

Kui esimesel korral suutis kaitsja kiusatusele vastu panna, siis pärast Lincoln Cityst lahkumist ja tugevuselt kuuendal liigatasemel mänginud Bromleysse siirdumist enam mitte. "See oli juba poolprofijalgpall, kus tegime kaks trenni nädalas ja teenisime nädalapalgana kõige rohkem tuhande euro jagu. Aga sedagi palka ei olnud meile viis kuud makstud, lisaks ootas mu elukaaslane last. Kaptenina pidin käima kümne mehe eest raha küsimas. Pöördepunkt oli seegi, kui palusin treenerilt võimalust lapseootel kaaslase juures olla, aga sain tekstisõnumiga vastuse: kui sa trenni ei ilmu, saad trahvi. Seni oli mul olnud kõigi treeneritega usalduslik suhe, nüüd kadus usaldus," kirjeldas Swaibu Tallinnas laval seistes murdumishetkeni jõudmist.

"Teadsin ja mõistsin, et see, mida teen, on vale, kuid läksin ikkagi kutse peale ühte Londoni hotelli kokkusaamisele, kus olid mulle varasemast tundmatu hiinlasest härrasmees ja tema tõlk," meenutas ta. Swaibust sai vahemees, kellele ulatati kott rahaga. "5000 naela selle eest, et kohale tulite. Õige tulemuse korral saab igaüks juba viiekohalise summa," kõlas pakkumine.

Swaibu ei pidanudki lõpuks ise küsitava väärtusega penaltit põhjustama ega palli enda väravasse lööma. Tema ülesanne oli Aasia sündikaadile mängijate kohta info jagamine ja nende värbamine. "Minult uuriti: "Moses, sa tunned seda vasakkaitsjat. Kas võiks juhtuda, et ta saab selles mängus kollase kaardi?” Olgu, võin küsida. Kui ta vastab jaatavalt, võtan teilt kümme tuhat ja annan sellest viis talle," kirjeldas Swaibu nüüd, aastaid hiljem, oma tegutsemisviisi.

Tühjad pihud või vastumeelne otsus?

Üks neist noormängijatest, kes Swaibuga koos tolles Londoni hotellis käis, ent pakkumise tagasi lükkas, oli Michael Duhaney Malcolm. Noorukina Tottenhamilt lepingu teeninud ja Inglismaa noortekoondiseid esindanud Malcolm ei jõudnud siiski tippjalgpalli, vaid rändas karjääri jooksul mööda madalamaid liigasid. Tema sõnul tuleb esmalt mõista, et sealsete mängijate elu erineb täielikult Premier League’i glamuurist.

"Võid hea mängu järel püsivalt palka saada, aga kehvade tulemuste korral ka tühjade kätega istuda. Siis tekivad küsimused. Kas teen midagi ebaseaduslikku või ei tee? Kui teengi, kas pääsen siis ka puhtalt?" kirjeldas Malcolm. "Aastate jooksul läheneti mulle selle jutuga neli-viis korda. Nägin, kuidas raha käest kätte liigub ja kuidas mu meeskonnakaaslased kokkuleppemänge korraldavad. Aga isegi kui ma oleksin tahtnud kellegagi ühendust võtta, polnud mul mingit infot, kellega või kuidas seda teha."

Swaibu sõnul oli Malcolm hiljem valmis kunagiste juhtumite kohta tunnistusi jagama, aga siis andis alaliit mõista, et niisugusel juhul ähvardaks ka teda ennast karistus. Ning kuna Malcolm oli jätkuvalt tegevmängija, loobus ta ütluste andmisest.

Both illegal and under-regulated gambling, are the common weaknesses and gaps in the administration and controls of matches. But mostly the vulnerabilities of players lay far wider and deeper, accuracy’s will be missed if there is no similarities on lived experience. https://t.co/k9gVdKgi3n — Moses Swaibu (@MosesSwaibu) February 1, 2023

Ring Swaibu ja tema kaaslaste ümber tõmbus siiski aina tugevamini koomale, ehkki esialgu veel vaid tasapisi. "2012. aastal pandi klubihoone seinale üles plakat soovitusega olla kokkuleppemängude suhtes tähelepanelik ja ettevaatlik. Mõtlesin esiteks: kui te vaid teaksite, mis tegelikult toimub. Ja teiseks: kui see plakat on kõik, mida te teete, ei jõua te kuskile," meenutas Swaibu.

Tema sõnul suutis sündikaat paari aastaga üle võtta terve liiga. Alustati ühest mängijast, seejärel liiguti edasi terve meeskonna endale allutamise juurde. Viimaks saadi konksu otsa sadakond mängijat. "Mõeldamatu, mis raha seal liikus. Ja on lihtne öelda, et mine ja räägi sellest, mida näed. Aga kui oled kord sellele teele läinud, siis jätkad. Inimesed, kes on selle taga, peavad lisaks kasiinosid, ööklubisid ja kõikvõimalikke kohti, mis jalgpalluritele meeldivad. Sind on kerge konksu otsa saada," kirjeldas ta.

Swaibu halvale teele meelitanud Facey oli tolleks hetkeks juba oma võrgustiku loonud ja seda lihtsal põhjusel – ta siples hasartmängusõltuvuses ning oli võlgu laenuhaidele. See andis sündikaadile võimaluse mängijat ähvardada, ja kriminaalne seltskond ei peljanud karme võtteid ega vihjeid. Näiteks võis pettuses osalemisest keeldunud mängija leida peagi oma postkastist ümbriku kuuliga.

Swaibu tõi veel ühe ja märksa värskema näite – Brentfordi ründaja Ivan Toney vabanes alles tänavu jaanuaris pikast mängukeelust, mille tõi talle kaasa panustamine. "Premier League’i mängijana on ta loomulikult osalenud kõikvõimalikel koolitustel, kus räägitakse, et panuste tegemine on keelatud. Aga nagu ta on tunnistanud, tõmbas ta ebaseadusliku panustamisäpi oma telefoni juba ammu, mängides veel madalamates liigades. See äpp oli aga seotud sündikaadiga," selgitas Swaibu.

Suurbritannias ei ole kokkuleppemängude korraldamine kriminaalkuritegu. Ent Swaibu tundis aina enam, et ei suuda kaksikelu pingeid taluda. Kui talle pika ja põhjaliku uurimise tulemusena viimaks jälile saadi, oli see omamoodi kergendus. Talle määrati 16-kuuline vanglakaristus, millest ta kandis reaalselt ära neli – ülejäänud aasta veetis ta jalavõruga juba väljaspool vanglaseinu. Võinuks minna ka halvemini, sest näiteks Faceyt karistati 30-kuulise vangistusega.

Jagab enda näitel hoiatusi

Kui Swaibu 2015. aastal vanglast pääses, otsis kõigest kaks päeva hiljem temaga kontakti mängijate ühenduse tollane tegevjuht Gordon Taylor. "Mõtlesin, mis pagana päralt nad minuga rääkida tahavad. Sain kokku ka Inglismaa alaliidus ausa spordi osakonda juhtinud Ian Ryderiga. Ta näitas mulle tuhandeleheküljelist kausta, mille vahel oli kõik see, millest olen hiljem avalikult rääkinud, ja küsis: "Moses, kuidas kurat see juhtus?" Küsisin vastu: "Kust ma alustan?""

Sestpeale on Swaibu käinud mööda Inglismaa klubisid ja rääkinud noortele jalgpalluritele kuristikust, kuhu on võimalik langeda. Aga ta ei loo illusioone, nagu oleks kokkuleppemängude nimeline vähkkasvaja jalgpallist kadumas.

"Olen käinud kõigis Premier League’i klubides ja isegi mina olen üllatunud, millist infot mängijad minuga jagavad. Paljud on küsinud: kas saaksime sinuga usalduslikult rääkida? Aga ma pean vastama eitavalt, sest mul on kohustus sellest alaliidule teada anda. Ja kui selline on elu Premier League’is, mis siis veel madalamal tasemel toimub? Noortele ei õpetata endiselt piisavalt, kuidas oma karjääri kaitsta," leiab Swaibu.

How did a promising young pro get involved in match-fixing?

Please read this extraordinary interview with @MosesSwaibu on his time in prison, why he did it, how the scam worked - and his new life trying to stop others doing the same.@TheAthleticFC https://t.co/I95xePFJ8p — Daniel Taylor (@DTathletic) January 12, 2023

Aasta eest tunnistas Swaibu The Athleticule, et õigele teele pöörduda aitas tal tütre esimene külaskäik vanglasse. "See on viimane koht, kus sa oma last näha tahad. Ta oli kaheaastane, aga valvurid pidid ta ikkagi enne sisselubamist läbi otsima. Olin oranžis ürbis, habetunud ja haavatavam kui kunagi varem. Aga ta jooksis külastusruumis ringi nagu mänguväljakul. Kui oli aeg minema hakata, võttis ta mul käest ja ütles: hea küll, issi, lähme nüüd. Murdusin.

Läksin tagasi kongi ja küsisin: "Del, mida kuradit me teinud oleme?! Mäletad, kuidas mängisime karikasarja neljandas ringis Leeds Unitediga ja mängu näidati telekast? Olime profijalgpallurid, mängisime mängu, mida armastame. Sa olid mulle nagu vanem vend, maailm oli mu ees pärani. Ja vaata meid nüüd." Del vajus põlvili ja palus nuttes andestust,” meenutas Swaibu.