Esimene kaheksandikfinaalide päev on möödas, mistõttu vaatame tulevikku ning proovime leida eelseisvatest mängudest mehi, keda vaadelda tasuks.

Saksamaa – Slovakkia: Mario Gomez

Saksamaa avas C-alagrupi viimases kohtumises Põhja-Iirimaa väravale tõelise turmtule, kuid 26 pealelöögist suutis üheks väravaks realiseerida vaid Mario Gomez. Besiktase eest suurepärase hooaja teinud ning Türgi liiga suurimaks väravakütiks tõusnud Gomez alustas Põhja-Iirimaa vastu nendel Euroopa meistrivõistlustel esmakordselt algkoosseisus ning 30-aastane ründaja jätkab Saksamaa peatreeneri Joachim Löwi valikus eeldatavasti ka kaheksandikfinaalis Slovakkia vastu.

Slovakkia alistas mai lõpus toimunud kontrollkohtumises eksperimentaalse koosseisuga mänginud Saksamaa 3:1 ning ka siis lõi sakslaste värava Mario Gomez. Et Poola viigistas eile normaalajal Šveitsiga 1:1, on Saksamaa enne täna mängitavaid kaheksandikfinaale veel viimane koondis, kellele pole sellel EM-il veel ühtegi väravat löödud. Kuigi pole veel kindel, kas kerge lihasvigastuse käes vaevlev Jerome Boateng Saksamaa keskkaitses alustab, on Slovakkial sellegipoolest ülimalt keeruline sakslaste kaitset lahti harutada, eriti siis, kui näidatakse sama hambutut mängu, nagu seda tehti alagrupi viimases matšis Inglismaa vastu.

Seni kõigis mängudes keskmiselt 66% palli hoidnud Saksamaa loodab, et meeskond hakkab senisest paremini ära kasutama neil tärkavaid võimalusi. Gomezi jaoks on eelseisvad mängud ka teatava isikliku tähtsusega, sest mees on EM-finaalturniiridel löödud nelja väravaga nüüd vaid taga  viis tabamust kirja saanud Jürgen Klinsmannist ning võib eduka turniiri jätku korral saada Saksamaa kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks Euroopa meistrivõistlustel. Kahtlemata on Gomezi jaoks kõige tähtsam aga mängida tema 31. sünnipäeval toimuvas EM-finaalis ning Slovakkia vastu hea partii pakkudes on mehel ka suur võimalus seda teha.

Ungari – Belgia: Balazs Dzsudzsak

Kes oleks enne Euroopa meistrivõistluste algust osanud pakkuda, et alagrupifaasis lööb Ungari kuus väravat ning on selle näitajaga turniiri resultatiivseim Walesi kõrval? Portugali vastu kaks tabamust kirja saanud koondise kapten Balazs Dzsudzsak on olnud ungarlaste ründetegevuse mootoriks ning peab koondisekaaslastele võimaluste loomist jätkama, kui Ungari tahab taas vormi leidnud Belgia vastu oma niigi head väravasaldot veelgi tõsta.

"Praegu tundub kõik justkui unenäos," sõnas Dzsudzsak enne kohtumist Belgiaga. "Igaüks Ungaris tahab minna tänavatele pidutsema ja tähistama ning kõik tahavad koondise mänge vaadata." Viimati 1972. aastal Euroopa meistrivõistlustel mänginud Ungari praegune koondis on veel kaugel 1950. aastatel kogu maailma vallutanud „maagiliste madjarite“ kuulsusrikastest saavutustest, kuid võit Belgia üle tähendaks kahtlemata, et vahepeal vaat et unustusehõlma vajunud Ungari jalgpall on Vanas Maailmas taas arvestatav tegija.

Belgia vastu on tagasi ka Portugali vastu puhkust saanud Adam Nagy, Laszlo Kleinheisler ja Tamas Kadar. 21-aastasel Nagyl, kellele on silma peale pannud juba mitmed Euroopa suurklubid, seisab alumise poolkaitsjana Kevin De Bruyne vastu mängides ees raske õhtu, kuid Ungari loodab eelkõige sellele, et alagrupimängudes silmapaistvaid esitusi teinud Dzsudzsak võlub taas kübarast välja midagi ootamatut ning üllatab sellega ka Belgia väravasuul seisvat Thibaut Courtois’d.

Itaalia – Hispaania: Sergio Ramos

Hispaania koondise peatreener Vicente del Bosque ei muutnud mänguks Horvaatia vastu mõnevõrra üllatuslikult meeskonda, öeldes, et "mängijad võivad rütmi kaotada ning see meie vastu pöörata." Juhtus aga nii, et Hispaania oli horvaatide vastu selgelt väsinum pool ning lõpuks tuli vastu võtta kaotus, mis EM-finaalturniiril juhtus viimati 2004. aastal.

Kaotuse "krooniks" oli meeskonna kapteni Sergio Ramose löödud penalti, mille Danijel Subasic (määruste vastu eksides) tõrjus. Algselt kõndis üheteist meetri karistuslööki lööma Cesc Fabregas, kuid Ramos soovis au enda peale võtta, sest mehe viimane koondisevärav sündis pea kaks aastat tagasi valikmängus Makedoonia vastu. Koondise kapteni soovile on raske vastu vaielda, kuid raske on mõista, miks ei jätnud Ramos niivõrd tasavägises ja tähtsas kohtumises võimalust pigem Fabregasele või Andres Iniestale.

Hispaania esitus oli puuduliku roteerimise tõttu veidi loid, kuid samas kergelt üleolev ja liigselt enesekindel. Ramos ei olnud kaotuses küll ainusüüdlane, aga tema õlul lasub nüüd ülesanne koondisekaaslastele üks pikem motivatsioonikõne pidada, sest vastu tuleb Hispaania leeris valitsevast kergest ärevusest kogemuste pealt kasu lõigata üritav Itaalia. Huvitav saab olema jälgida, kuidas Ramos pärast oma karjääri mitte just kõige silmapaistvamat mängu on nii ennast kui teisi hispaanlasi kannatlike itaallaste vastu üles ärgitanud.

Inglismaa – Island: Adam Lallana

Inglismaa on sellel turniiril olnud üks enim lahkarvamusi tekitanud meeskondi, kohati üllatades oma ründava ja enesekindla mänguga ning seejärel valmistades pettumust halvasti või üldse mitte läbi mõeldud lahendustega. Alagrupifaasis oli inglaste ehk parimaks mängijaks Liverpoolis leiba teeniv ääremängija Adam Lallana.

Inglismaa on kõigis seni peetud kolmes matšis pidanud mängima vastastega, kes annavad ohjad nende kätte, kuid 64 sooritatud löögist on tee väravasse leidnud vaid kolm. Parim turniir pole olnud ei Harry Kane’il ega Dele Allil, enamuse ajast palli hoidva meeskonnana mängides pole Inglismaa leidnud kohta ka sellisesse süsteemi eriti mitte sobivale Jamie Vardyle.

Kuigi ka Lallana on briti meedias saanud sugeda liigsete võimaluste raiskamiste ning tihti liialt kaua palli hoidmise eest, ollakse veendumusel, et Lallana on Daniel Sturridge’i kõrval hetkel Inglismaa parim võimalus ka reaalseid väravaolukordi tekitada. Lallana tõestas kolme alagrupikohtumise jooksul, et tema tehniline pagas on piisav ka suurturniiril läbi löömaks ning kannatliku ja väsimatu mängijana võib ta olla just see võti, millega sügavale vajuv Islandi kaitseliin avada.