Hea jalgapllifännid. Seni kui teie toidate EJL ja Florat seni ei muutu midagi. Hakkake ükskord meesteks ja ärge käige mänge vaatamas seni kui korrupeerunud Pohlakud ees otsas on. Mängijatel võiks ka enese uhkus olla, seni mitte koondisesse minna kuni Pohlak eesotsas. Ainuke respekt Klavainile kas saatis pikalt selle klounaazi ja Jürgen kes julges öelda, möttetu teema Eesti jalgpall. 90 min kaitseme, istuge kõik 11 venda väravas siis. Kui kõik mängijad oleks Klavani ja Jürgesi suhtumisega siis saaks isegi asja. Lepik sisse panna see oli ikka kõva komöödia ikka. Lõpetage see per__e lakkumine ära ükskord

Aga ootaks uudist, et Häberli sakked.
Sõprusmängul peaks olema juba Henn!

EJL juhatusel on aeg tagasi astuda, mitu korda ma peame vaatama seda kuidas me pidealt trepist alla kukume?

EJL juhatus tagasiastumine ei aita mitte kui midagi, see oleks feik. Diktaatorid ei lähe ise ära.

Ebapopulaarne arvamus, aga ma ei saa aru kuidas fännid nii šokis on. Mida te nagu ootasite? Paraku roppu moodi kaitsetööd ongi ainuke viis kuidas väikesed meeskonnad (sedagi ajutiselt) edu saavutavad. Vaadake näiteks ükskõik millist islandi mängu paar EMi tagasi, Pilt oli praktiliselt üks ühele eesti eilse mängupildiga.

2012 EM valiktsüklis mängisid Eesti koondises lihtsalt kõvemad mehed kui need, kes meil praegu on ja nii lihtne ongi. Poolalt tappa saamine ei ole katastroof vaid hetke reaalne seis.

Õnneks paistab et meil on vägagi adekvaatne järelkasv peale tulemas kellelt saab korralikke tegusi tulevikus oodata. Seda ei tohiks mingi ühe mängu põhjal rapsimise ja tõmblemisega per*e keerata.

Posid võitlesid korralikult ja selle eest suur respekt neile.

Eelmisele mehele (Hidalgo) tahaks öelda, et Islandi mängupilt ei ole eilse mänguga küll sarnane. Suurim vahe on selles, et neil on individuaalne meisterlikkus kordades kõrgem. Kui Eesti hakkas jalgpalli 30 aastat tagasi arendama, oli ajakirjanduses optimismi palju. Kogu aeg räägiti, et treeningtöö ülesehitus, alaliidu struktuur ja panustamine mängudistsipliinile on edu võti. Siit tuleb mulle meelde, et umbes viis aastat tagasi rääkis ühe tennisisti isa, et tema lapse tulevik on kindel, sest tema heaks töötab niivõrd hea tiim, kellel on olemas raha ja oskusteave. Aga ei aidanud, kui selle taga pole mängijat. Täpselt sama on Eesti jalgpallis. Võib-olla me oleme jalgpalli arendamisel tohutu sammu edasi teinud, aga individuaalse meisterlikkusega mängijad ikka puuduvad. Arvestagem, et ka tugevatesse välisklubidesse võetakse mängijaid eelkõige füüsiliste eelduste ja tehniliste oskuste poolest. Pigem valitakse mingi andekas aafriklane, kellele loodetakse distsipliin ja meeskonnamäng selgeks teha, kui hea käitumise tark ja treeningul distsiplineeritud eestlane, kellele peab tehnikat hakkama õpetama.

Ma loen 15 min söödud Poola-Eesti 124-6! Kokku Eestis mängu jooksul 77 söötu! Ja mulle meenuvad Aivar Pohlaku sõnad kuidas MINA ainuisikuliselt olen eesti jalgpalli üles ehitanud. Kuidas MINU targal juhtimisel läheb Eesti kohe-kohe MM-le, sest MINU jalgpallifilosoofia on nii eriline, millele maailmas analooge ei leidu.
Aastal 2024 on seis selline, nagu ülalpool kirjeldatud. Kas ei ole meie klubidel ja jalgpalliperel lõpuks tunnistada, et muinasjutuvestja-lastekirjaniku käest haledalt 30 aasta tünni saanud? Või ei suuda suuda nad seda häbi endale tunnistada ja valivad ühehäälselt Aivar Pohlaku ka järgmiseks 30 aastaks uuesti juhiks? Sest kala mädaneb peast. Meie jalgpalli juhtimisfilosoofia ei suuda toota teistsuguseid jalgpallureid ja mängupilti. Florasse ja sellega ka koondisesse valitakse teatud tüpaaziga mängijaid ja ülejäänud praagitakse välja. Ka peatreener valitakse ju selline, kes pooldab seda sama mustrit, mille järgi meie filosoofia kogu aeg käinud on. Ja siis imestatakse, miks 1-5 tappa saadakse? Ja õhatakse, et kohe-kohe tuleb peale uus andekate põlvkond....

See õhtu tegi ikka päris kurwaks ausaltöeldes.

Aeg on Aivaril lifti astuda ja liftist väljuda Pellel või Siimul, aga miks mitte eriti demokraatlikult Annil. Nii pöördume kindlasti tagasi, või pigem lõpuks, võidukale rajale!

kebab vaata kasvõi soccerneti ajakirjanikke. Nad tõsimeeli arvavadki, et nad on vabad oma mõtetes ja ma usun neid. Eks samat seisu on ka mujal inimestes, mängijad, klubide juhid jms. Diktaatorid on sotsiopaadid ja nad oskavad õigeid nuppe vajutada. Krdi Järvela igal võimalusel teeb maha väiksemadki ebavõrdsust mujal maailmas ja siis kodus sirge suuga ütleb, et 30 aastat diktatuuri on normaalne ja see on parim variant. Tinistamine level 2000 lihtsalt. Kui fännid või töötajad/klubid kõik ühiselt kokku ei suuda tulla siis on seda ptsis paska kuni surmani veel edasi.

Hidalgo, sa elad mingis paralleelmaailmas? Respekt mille eest? Sügisest saati on saadud väravate vahega 2:22 kolakaid. Iga kord, kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, siis ikka saab. Sest jätkab fking Häberli!
See absurd on läinud üle igasuguse piiri.
Ma saan aru, et Poolale kaotatakse. Aga seda ei tohiks teha ilma igasuguse mänguta.

Ma pole üleüldse Aivar Pohlaku poolehoidja aga ega siis tema nüüd kõiges ka süüdi pole. Tõõ laste ja noortega käib ikka klubides ja mängijad kasvavad välja klubidest mitte jalgpalliliidust. Pohlak ei käi ju noortetreeneritele peale surumas et nad sellist ebakvaliteetset tõõd teeksid. Treenerid lihtsalt ei oska või ei taha lastega korralikku tõõd teha. Treenerite palgad on nii väikesed ja ilmselt paljud asjalikud treenerid kes tahaksid noortega pühendatult töötada lihtsalt valivad mingi paremini tasustatud elukutse. Eestis on ju jalgpall väga populaarne laste seas ja kuidas siis on võimalik et üldse noori talente peale ei kasva. Lihtsalt paljud treenerid käivad lastega trennis ja ei viitsigi või ei oska neid piisavalt õpetada. Ja nii lihtne see ongi. Koolitage noortetreenerid targemaks ja makske neile paremat palka ja hakkab siis meie jalgpalli tase ka tõusma. Kas siis muutub treenerite töö paugust paremaks kui uus juht tuleb ja kohe hüppavad telendid puu tagant välja ja hakkame Poolat loputama. Kahjuks see nii ei käi.

Rõõm näha, et Ott 2. punktis suht selgelt lõpuks vihjab, et Häberlil oleks ehk aeg minna, kuigi väga Jüri Rataselikult ütleb, aga siiski. Me kõik näeme, et praegune koondis on katki ja ei toimi. Ja Indermitte ütles väga hästi, et see ei ole mingi emotsiooni pealt lahmimine praegu, et oih, tuli üks saun tuppa, teeme muutused. See on varsti juba pea aasta pikkune seeria, kus me oleme täiesti kohutavad olnud! Minu üllatuseks oli kõige parem intervjuu läinud päevil meie kõige noorema mängumehe Jürgensiga, kes panigi end televaataja ja fänni olukorda ja ütleski täiesti ausalt, et see mängustiil mida me vireleme, on koledus kuubis ja seda ei tohiks ükski jalgpallifänn väljakul nähagi! Pigem laseme tagant toaukse praokile ja jookseme kogu meeskonnaga vahel ründama ka ja saame 7-4 kotti, kui et kaotame järjest 0-5 ja ühtegi pealelööki ise ei sooritagi... Kõrged pressid jne, krt see ei ole mingi häbiasi mida teha, isegi kui tasemevahe nii meeletu on. Joostakse ära siis joostakse aga piisab, et vahel saame ise kõrgelt palli enda kätte ja suudame äkki ise ka mõne ära lüüa. Iga kell valiks pigem ründavama taktika ja kehvema skoori, kui et kaitsvam ja natuke parem skoor mängu lõpuks.
Ma olen suht kindel, et Häberli nüüd leilis ka Jürgensi kommentaari peale ja ei anna talle Soomes ühtegi minutit.