Eesti koondise võiduta seeria pikenes 13 mänguni, sest Helsingi olümpiastaadionil 12 559 pealtvaataja ees peetud maavõistluses jäädi Soomele alla 1:2. Kaotus on kaotus, aga mitmete põhikoosseisu kuulunud noorte võitlustahe oli kena vaadata. Nagu ka terve teine poolaeg, mida pole Eesti koondise kohta saanud öelda kahetsusväärselt ammu.

• Vaata Brit Maria Taela fotogaleriid mängust siit või artikli lõpust.
• Vaata Liisi Troska fotogaleriid mängust siit või artikli lõpust.

Mis kasu on Eesti teise poolaja väravast, kui tulemuseks oli järjekordne kaotus? Miks, kurat, kingiti vastasele jälle kaks lihtsat väravat? Mida näitab tähtsusetu maavõistlus kartulipõldu meenutanud väljakul, kui tõsistele panustele peetud mängus saadi korralik keretäis? Neile küsimustele võib vastata nii: ei näita mitte midagi; sest tase on nõrk; ei näita mitte midagi.

Aga saab vastata ka teisiti, sest jalgpall ei ole üksnes must-valge, vaid ka halle varjundeid kätkev spordiala. Viis päeva pärast meeskonna avalikuks pilaobjektiks muutnud 1:5 kaotust Poolale suutis enamike põhimeesteta Eesti koondis end võõral väljakul 0:2 kaotusseisus mobiliseerida ja vastasele väärika lahingu anda.

Kindlasti on jalgpallisõpru, kes ei taha/soovi/kavatse selles asjaolus mingit väärtust näha. Neid ei tohi hukka mõista. Nende kannatuste karikas on eelmise poolaastaga täis saanud ja tahetakse näha radikaalseid muudatusi. Aga on ka neid, kelles Helsingis nähtu tekitas teistlaadi mõtteid.

Näiteks selliseid, et kui vapralt võidelnud noored saaksid vanemate kolleegide – ja nad täna vaheajal meisterlikult ümber häälestanud peatreeneri Thomas Häberli! – juhendamisel juunikuistes mängudes karastust juurde, siis oleks põnev näha, mida suudavad nad sügisestes Rahvuste liiga kohtumistes Slovakkia, Rootsi ja Aserbaidžaaniga. Ja ka seda arvamust ei tohi hukka mõista.

Kaotuste ja skooride kõrval oli viimase poolaasta põhiliseks etteheiteks, et Eesti ei mängi enam väljakul jalgpalli, vaid lihtsalt seisab, ootab ja kannatab. Poola vastu, kus kaalul väga palju ja pingeväli võimas, see nii oligi. Samas jaanuaris Rootsi ja täna Soome vastu oli pilt hoopis sümpaatsem.

Kapten Konstantin Vassiljev märkis kohtumise järel jalgpallitargalt, et vast on noortel vaja veel mõnda punktipingeta kohtumist, et saada kätte koondisejalgpalli jaoks vajalik tunnetus. Juunikuu neid võimalusi pakub, sest Balti turniiril on küll siht võita, aga punktipinget mitte.

Kui Poola mängu järel näis selge, et Häberli tee peatreenerina hakkab otsa saama, siis meeskonna reaktsioon tänase mängu käigus viitab, et see ei pruugi nii olla. Asjad läksid hägusemaks.

Heale algusele järgnesid valusad eksimused

Kui viis päeva tagasi Varssavis sooritas Eesti oma esimese ja ainsa (ühtlasi resultatiivse) pealelöögi kohtumise 78. minutil, siis seekord Helsingis juba 15. sekundil, kui paari lihtsa, ent loogilise lükkega viidi pall vasakule äärele, kust see toimetati keskele. Pall sattus ette Martin Vetkalile, kes lõi 20 meetrilt peale. Jesse Joronen püüdis muretult.

Sümpaatse rünnaku tegi Eesti ka 11. minutil, kui Artur Pika vaheltlõikele järgnes 60-meetrine spurt palliga ja sööt Alex Matthias Tammele, kelle madala tsenderduse Soome klaaris. Kaks minutit hiljem oli Eestil kasutada korner. Markus Poomi löögi kasti joonelt soomlased blokeerisid. Aga Eesti oli kuraditosina minutiga tekitanud rohkem kui eelmise kahe punktide peale peetud mänguga (1:5 Varssavis ja 0:2 Stockholmis).

Sama ladusalt kõik siiski ei jätkunud. Soome haaras initsiatiivi ja teenis 18.-26. minutini neli nurgalööki. Need kõik mängiti esmalt lühikeselt lahti ja siis anti kasti tsenderdus. Eesti klaaris kõik peale ühe, mille tulemusel pääses Benjamin Källman peaga löögile. Karl Jakob Hein püüdis. Nagu ka sama mehe kauglöögi 28. minutil.

Järgnes nukram periood, mille käigus lõid võõrustajad Eesti lubamatu eksimuse ja ebaõnne tulemusel kaks väravat. 30. minutil lõi Markus Poom enda karistusalast palli klaarides sellest mööda ja tegi hetk hiljem vea Källmanile. Fredrik Jenseni penalti Hein tõrjus, aga tagasipõrkunud palli enam mitte.

38. minutil lõi Soome oma teise värava olukorras, kus Eesti oli Märten Kuuse vigastuse tõttu väljakul ajutiselt vähemuses. Oliver Antmani tsenderdus vasakult äärelt jõudis pärast Robin Lodi peapuudet – oli silmnähtavalt tunda, et Eestil oli üks kaitsja puudu! – tagapostis olnud Jensenini.

FC Augsburgi ründaja ei suutnud mõnelt meetrilt väravat lüüa, vaid tabas latti, kust pall põrkas aga vastu Artur Pika pead ja edasi Heina suunas, kes tõrjuda püüdes selle oma väravasse suunas. Ühelt poolt oli Eestil tohutult ebaõnne (omavärav), teisalt aga õnne (Jenseni eksimus).

Nurgalöögist vormiti meisterlik värav

Kui teine poolaeg Eesti vaatevinklist lühidalt kokku võtta, siis: see oli oluliselt parem kui esimene. 50. minutil teenis Alex Matthias Tamm trahvikasti külje juurest karistuslöögi, mille vahetusest sekkunud Mihkel Ainsalu küll müüri virutas, aga järgnes ikkagi sibin-säbin vastase kastis. Minut hiljem kukutas Maksim Paskotši palli Tammele ette ja ründaja löögi pöördelt püüdis Joronen.

57. minutil eksis Paskotši viimase mehena rängalt sööduga ja Soome lõi värava, aga Taani kohtunikud fikseerisid suluseisu. Viis minutit hiljem oli pall taas võrgus, aga väljaku teises otsas ja suluseisu polnud. Henri Anier pikendas peaga Markus Poomi teravat nurgalööki ja tagapostis koksas Tamm Eesti tabloole. Väga meisterlik standardolukord ja Eesti fännid võtsid laulu üles.

Viimase pooltunni jooksul oli Eesti üritavam pool ning Soome kergetes raskustes Sinisärkide võitlustahtele vastupanemisega. 73. minutil mängis Eesti karistuslöögi kiiresti lahti paremalt äärelt spurtinud Kristo Hussarile. Maksim Paskotši lasi madala söödu jala alt läbi selja taga oodanud Mark Anders Lepikule, kelle pealelöögi aga Joronen püüdis. Kolm minutit hiljem jäi Markus Soometsa sööt Lepikule selja taha.

Eesti hoo pidurdamiseks tegi Soome peatreener Markku Kanerva 76. minutil kolmikvahetuse, tuues teiste seas väljakule põhiründajad Teemu Pukki ja Joel Pohanpalo. Soome sai paaril puhul hooga Eesti karistusalale läheneda, aga Heina tõrjetööle ei sunnitud.

Eesti ründajad Joroneni samuti mitte. 84. minutil pääses kastist löögile Lepik, aga pall lendas selgelt mööda. 88. minutil tegi Häberli topeltvahetuse, tuues platsile pika ja võimsa debütandi Kaspar Lauri ja Konstantin Vassiljevi, aga selge väravavõimaluse tekitamisega Eesti allesjäänud aja jooksul hakkama ei saanud. Soome oli parem ja võitis teenitult, aga Eesti mängis üle pika aja mõnusat jalgpalli. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Eesti mängis üle pika aja jalgpalli

Nii head poolaega, kui teine 45 minutit Soome vastu, polnud Eesti koondis näidanud pärast eelmise aasta 17. juunil Bakuus mängitud matši Aserbaidžaaniga. Toona jooksis Sinisärkide mäng esimesel poolajal lustlikult, aga kahjuks löödi mitmetest võimalustest vaid üks värav, millele aserid suutsid teisel poolajal vastata.

Sellele järgnes kannatuste rada. Üheksamänguline seeria, kuhu lisaks Taiga tehtud 1:1 närusele viigile kuulus veel kaheksa kaotust. Väravate vahe neis üheksas mängus oli 3:27. Ja jalgpalli, kus Eesti loogilise mänguga vastase karistusalani jõudis, nägi selle aja jooksul haruharva.

Kaotus oli tulemus ka täna Soome vastu, aga kui läbi terve sügise ja ka neljapäeval Varssavis olid mängijate mängujärgsed jutud mõtlikud, nukrad ja täis stampväljendeid nagu "peame tegema järeldused ja lihtsaid eksimusi vältima", siis seekord oli kehakeel oluliselt optimistlikum, sest esitus oli väärikas.

2. Kristo Hussar tõestas, et saab küll!

Mida kauem Eesti koondis Häberli käe all viiest kaitseliini on kasutanud, seda enam on see saanud kriitikat põhjusel, et Eestil polevat mängijaid, kes oskaksid selles asetuses äärekaitsja (wing-back või äärik) rolli täita. Soome vastu tõestas Kristo Hussar, et need arvamused ei vasta tõele. Ja näitas, kuidas seal mängida.

Mitte tihedalt ja jäigalt viiese liini äärmisena seistes, vaid positsiooni vastavalt olukorrale, aga julgelt valides. Hussar suhtles tihedalt parempoolse keskkaitsja Märten Kuusega, et omavahel mängijaid jagada ning survestas võimalusel vastaseid ka kõrgemalt. Jooksuramm ja tarmukus on selles rollis ülivajalikud, Hussar evis täna mõlemat.

Vast tema sobivust sellesse rolli kõige paremini näitlikustanud episood leidis aset 25. minutil, kui Eesti meeskond liikus vasaku ääre kaudu poolkiiresse kontrarünnakusse, mille lõpetuseks mängiti madal sööt vastase karistusala kaare juurde, kus seda ootas Eesti äärekaitsja Hussar.

Hüva, too situatsioon rauges tehnilise praagi tõttu, aga oluline oli põhimõte, et Hussar oli sinna kohale üldse jõudnud. Tal olid juhised niimoodi mängida ja ta järgis neid juhiseid. See on märk funktsioneerivast jalgpallimeeskonnast.

3. Vassiljev tõusis Reimiga samale pulgale

Martin Reim on endiselt Eesti rekordinternatsionaal, aga mitte enam üksinda, sest alates 26. märtsist 2023 on 157 A-maavõistlust kirjas nii temal kui ka Konstantin Vassiljevil. Iga viimse kui ühe neist mängudest on Kostja välja teeninud sportliku tasemega, mille tõttu on Jelle Goesi käe all debüteerinud mängujuhti kasutanud ka Viggo Jensen, Tarmo Rüütli, Magnus Pehrsson, Martin Reim, Karel Voolaid ja Thomas Häberli.

See sportlik panus on Vassiljevi karjääri erinevatel hetkedel olnud erilaadne, aga ka tänase kolme minuti (+ kolm lisaminuti) puhul oli väga selge, miks Vassiljev väljakule saadeti. Kui on vaja mängijat, kes näeks platsi, tunnetaks olukorda, langetaks õige otsuse ja siis kindla jalaga palli ründajatele suunaks, siis Kostjast paremat varianti Eestis ei leia.

Enne mängu Poolaga rõhutas Vassiljev: "Kes mängib kaks minutit, peab mängima need minutid nii, nagu need oleksid tema kõige tähtsamad kaks minutit." Täna Soome vastu pidas Vassiljev sellest maksiimist kinni. Ning peab kindlasti ka edaspidi, kui veel koondise eest platsile saab. Eeldatavasti saab.

4. Räägime statistikast

Pärast kaotust Poolale pakkus ohtralt kõneainet tõik, et esimese 15 minutiga suutis Eesti anda kuus täpset söötu. Ja eranditult nukrad olid ka kõik muud statistilised näitajad. Et pilt oleks aus, olgu ära toodud ka tänase Soome – Eesti mängu statistika: pealelöögid 12:12, löögid raami 4:6, nurgalöögid 8:3, pallivaldamine 57:43, täpsed söödud 444:243.

Protokoll:

26. märtsil kell 19.00 Helsingi olümpiastaadionil

Soome - Eesti  2:1 (2:0)
30. Fredrik Jensen, 38. ov. Erko Jonne Tõugjas - 62. Alex Matthias Tamm

Hoiatused: 59. Märten Kuusk
Realiseerimata penalti: 30. Fredrik Jensen (Karl Jakob Hein tõrjus)
Mänguolud: +1, vahelduva pilvisusega ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 12 559
Peakohtunik: Mads-Kristoffer Kristoffersen
Abikohtunikud: Dennis Rene Wollenberg Rasmussen, Jakob Lodal Lynge Mastrup
Neljas kohtunik: Morten Krogh Hansen (kõik Taani)

Soome: Jesse Joronen, Pyry Soiri (63. Nikolai Alho), Arttu Hoskonen, Richard Jensen, Ilmari Niskanen, Robin Lod (63. Daniel Hakans), Kaan Kairinen (46. Matti Peltola, 77. Rasmus Schüller), Anssi Suhonen, Oliver Antman (77. Joel Pohjanpalo), Fredrik Jensen, Benjamin Källman (77. Teemu Pukki).
Varus: Lukas Hradecky, Viljami Sinisalo, Matti Peltola, Robert Ivanov, Glen Kamara, Teemu Pukki, Rasmus Schüller, Miro Tenho, Nikolai Alho, Joel Pohjanpalo, Daniel Hakans.

Eesti: Karl Jakob Hein, Artur Pikk (69. Vlasi Sinjavski), Erko Jonne Tõugjas, Maksim Paskotši, Märten Kuusk, Kristo Hussar (88. Kaspar Laur), Markus Soomets (88. Konstantin Vassiljev), Martin Vetkal (46. Mihkel Ainsalu), Markus Poom (69. Kevor Palumets), Henri Anier, Alex Matthias Tamm (69. Mark Anders Lepik).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Kaspar Laur, Mark Anders Lepik, Konstantin Vassiljev, Andreas Vaher, Joonas Tamm, Ken Kallaste, Kevor Palumets, Vlasi Sinjavski, Mihkel Ainsalu.