Premium liiga hooaeg läheneb lõpplahendusele ning juba sellest pühapäevast alates on Soccernet.ee lugejatel võimalik ise otsustada, millised mängijad ja sündmused möödunud kuudel nende jaoks kõige eredamalt esile on kerkinud.

• Parimad ja halvimad üleminekud
• Parimad noored ja vanameistrid
• Enim arenenud mängijad
• Parimad kaitsjad
• Parimad poolkaitsjad
• Parimad ründajad ja väravavahid
• Parimad treenerid, fännid, ämbrid ...

Üllatused ja pettumused käivad jalgpallis tihti käsikäes, sest pall on ju ümmargune ning mida positiivsemad või negatiivsemad on hetkeemotsioonid, seda lihtsam on tänastel kangelastel langeda ja patuoinastel tõusta.

Nii ei peaks see tegelikult kedagi üllatama, et kui eelmise hooaja samas kokkuvõttes sai käsitletud Tallinna Kalevit, Pärnu Vaprust, publikunumbreid, Tartu Tammekat, Nõmme Kaljut ja euromänge, siis tänavu on kõik need teemad jälle esindatud, aga vastupidisest vaatepunktist.

NB! Siinsed "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplikud tulemused selguvad suurel hääletusel, mis avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 10. novembril, ning parimate valimiseks on aega kaks nädalat.

Hooaja suurimad üllatused

Noorusliku Kalju esiletõus

Ei ole päris välistatud, et Nõmme Kalju jääb viiendat aastat järjest Premium liigas medalita ja eurosarjapääsmeta, kuid viimase vooru eel on siiski väga tõenäoline, et sellele muserdavale seeriale pannakse punkt. Suurema osa hooajast on Kalju hoidnud enda käes teist tabelikohta ning kui laupäeval Pärnu Vaprusest jagu saadakse, siis sel kohal ka lõpetatakse.

Kahekordse Eesti meistri taastõusu juures väärib rõhutamist see, et kauaoodatud edu saavutati koosseisu noorendamise ja mängijate arendamise läbi. Noorenduskuuriga alustati juba eelmise hooaja jooksul ning peatreener Nikita Andrejevile anti aega atra seada hoolimata sellest, et tema esimene hooaeg tulemuste poolest ebaõnnestus.

Suur hulk kogenud mängijaid on Kaljust viimase pooleteise aasta jooksul lahkunud ning nende asemele toodud mängijad on valdavas enamuses kas varastes kahekümnendates või veel nooremad. Esile on kerkinud ka mõned enda kasvandikud, kellest kõige muljetavaldavamalt kerkis põhitegijaks Rommi Siht, kel täitus juunis alles 18 eluaastat.

Suure neliku omavahelistes duellides on vaid Flora rivistus olnud Kalju omast noorem, aga Floral jäi ju talvel seljataha veelgi järsem noorenduskuur. Levadia ja Paidega võrreldes on Kalju koosseis olnud keskmiselt paar-kolm aastat noorem, nii et Andrejevil jagub materjali, millega tulevikus veelgi suuremaid tähti püüda.

Tammeka autsaiderist keskmikuks

Ka Tartu Tammeka tänavune käekäik kvalifitseerub kahtlemata tugevaks positiivseks üllatuseks. Ennustati neile ju hooaja eel paljude poolt viimast kohta, sealhulgas Soccernet.ee poolt. Tartu esiklubi oli aga enda võimete osas enesekindel, hooaja hakul saatsid nad Soccerneti toimetusele vastuseks purgitäie mett ning kui hooaeg pihta hakkas, siis sunniti ajakirjanikud kiiresti oma sõnu sööma.

Tammeka püsis märtsikuu lõpuni ainsagi kaotuseta ning kuigi edasine vorm on pisut kõikuvam olnud, ületasid nad oma mullused kogupunktid juba augusti lõpuks, kümme vooru enne hooaja lõppu. Eelmise kolme aasta jooksul kaks korda üleminekumängudel Premium liiga kohta kaitsnud Tammekast sai uuesti tabelikeskmik. Viimase vooru eel ei ole välistatud ka viies koht, mis tähendaks klubi parima lõppkoha kordamist.

Teiste seas Taijo Tenistet ja Sander Puri sisaldanud lahkujate nimekiri näis hooaja eel välja palju esinduslikum kui lisandujate nimekiri. Eesti täiendused on aga osutunud korralikeks tõmmeteks, esile on kerkinud ka oma klubi noori ning eriti hästi pandi täppi võõrleegionäride valikul. Eelmisel suvel liitunud Ahmed Basher jätkas väravavõrkude sahistamist, Ezekiel Tanimowo lisab ründeteravust äärelt ning David Epton kontrollib keskvälja.

Edule aitas kindlasti kaasa ka vigastustetont, kes oli Tammeka võrdlemisi õhukese koosseisu vastu oluliselt armulikum kui paljude konkurentide suhtes.

Kalju ründajate õidepuhkemine 

Kalju nooruslikust esiletõusust sai juba kirjutatud, kuid eraldi tuleb märkida mängijatega tehtud tööd, mis viis klubi ajaloo konkurentsitult kalleima müügitehinguni. Belgia kõrgliigaklubi Union Saint-Gilloise' poolt Promise Davidi eest makstud üleminekusumma suuruse kohta on ringelnud erinevaid versioone, millest osad ulatuvad isegi üle poole miljoni euro.

Tasub meenutada, et David saabus Kaljusse 2023. aasta alguses tulevikuprojektina, terroriseerides oma esimesel hooajal väravavahte peamiselt Esiliiga B-s. Vaid aastaga arenes ta aga nii jõuliselt edasi, et lahkumise ajaks oli ta juba ülivõimsalt Premium liiga parim väravakütt ja kuumim jututeema. 2023. aastal lõi David Premium liigas 23 mänguga 7 väravat, 2024. aastal aga 16 mänguga 14.

Samalaadsed seitsmepenikoormasaapad leidis ka Alex Matthias Tamm, kes lõi 2023. aastal 30 liigamänguga vaid 7 väravat, aga on nüüd saanud 34 mänguga kirja 28. Ilmselt ei ole see juhus, et mõlemad ründajad leidsid uue kvaliteedi just endise tippründaja Nikita Andrejevi juhendamisel.

Tamme leping lõppeb küll selle hooajaga, nii et tema eest jääb Kaljul üleminekusumma teenimata, kuid kasvatajaklubi tasusid võib tema edaspidistelt üleminekutelt siiski laekuda. Ning noorest meeskonnast võib sirguda veel nii mõnigi müügiartikkel ka teistelt positsioonidelt.

Patrik Kristali tähelend

Kristal juuniori erakordsest talendist on räägitud juba aastaid, aga vaevalt julges keegi ennustada talle nii tormilist läbimurdehooaega. Aasta alguses oli ta ju vaid 16-aastane tulevikulootus, kel Premium liigas hinge all kahe hooajaga ühtekokku 89 mänguminutit.

Nüüd on ta veel viimaseid päevi 16, aga Premium liiga tipptiimi põhimees ja Eesti A-koondise läbi aegade noorim mängija. Ta avaldas muljet euromängudel ning koduse liigahooaja lõppedes ootab teda Saksamaa esiliigaklubi FC Köln, kellega löödi käed juba suvel.

Siirdumine Levadiast Paidesse tekitas pealinna suurklubis küll paksu verd, kuid mängija enese seisukohalt osutus see suurepäraseks käiguks. Levadia keskvälja konkurents võinuks tal esialgu veel üle jõu käia, kuid Paides kerkis ta kiiresti põhikoosseisu ning muutus hooaja käigus aina küpsemaks, kaotamata samas ka nooruslikku uljust. Tehnilisest arsenalist ja külmast närvist rääkimata - ega ilmaasjata ei ole penaltilöögid usaldatud 16-aastasele poisile.

Viisakas esitus Euroopas

Eesti klubid olid sel suvel eurosarjade duellides edukamad kui kunagi varem, alistades nelja peale kokku üheksast vastasest neli ehk 44%. Tõsi, see protsent on kõigest üks statistiline näitaja paljude seas ning vastaseid vaadates ei ole juubeldamiseks erilist põhjust, pigem oli eurosuvi Eesti klubide jaoks lihtsalt viisakas.

Ent ka viisakas eurohooaeg võib kuuluda positiivsete üllatuste hulka, kui sellele eelnenud eurosuvi kestis vaid kümme mängu, millest viigistati üks ja kaotati üheksa. Mõistagi jäädi 2023. aastal alla kõigile viiele vastasele, kusjuures kümne mänguga kokku lõid Flora, Paide, Trans ja Levadia vaid kaks väravat - mõlemad Ernest Agyiri.

Sellelt pinnalt paistabki see juba võimsa edasiminekuna, et Flora alistas San Marino klubi Virtuse, Levadia sai jagu leedukate Šiauliaist ning Paide lükkas auti nii uelslaste Bala Towni kui ka islandlaste Stjarnani. Olgu pealegi, et Flora oli Virtuse vastu krahhi äärel ja kaotas sloveenide Celjele ülikindlalt, nagu ka Levadia horvaatide Osijekile ja Paide roostlaste Häckenile.

Kahjuks jäi Floral kasutamata loosiõnne toel avanenud väga hea võimalus jõuda Konverentsiliiga põhiturniirile, sest islandlaste Vikingur pani selle ukse kinni. Ning Tallinna Kalev võitles oma eurodebüüdil südikalt, kuid armeenlaste Urartu vastu jäi tulemuseks kaks üsna nappi allajäämist.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2023: 1. Kalev ja Vaprus medalimängus, 2. Enneolematu tasavägisus, 3. Harju südikus.
2022: 1. Paide euroedu, 2. Kuressaare ajalooline hooaeg, 3. Kalevi ja Legioni valutu kohanemine.
2021: 1. Ragnar Klavan maandus kodumaal, 2. Flora tõestas Premium liiga rahvusvahelist taset, 3. Roman Kožuhhovski tõstis Kuressaare uuele tasemele
2020: 1. Paide hõbemedal, 2. Tuleviku vinge hooaja algus, 3. Flora ülevõim
2019: 1. Paide Linnameeskond medaliheitluses, 2. Noortega Flora edukas nii kodus kui ka Euroopas, 3. Vladislav Kreida ja Erik Sorga murranguline esiletõus
2018: 1. Kaotuseta Kalju, 2. Eesti meister selgus viimases voorus, 3. Tabeli teise poole võimekus mängida esinelikuga jalgpalli
2017: 1. Pijpers tõstis noored florakad otse tippu, 2. Tulevik röövis kolmelt suurelt punkte, 3. Uued tuuled väljaku kõrval (Fantasy, ringidepõhine turunduskampaania, meedia kasvanud analüütilisus)
2016: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Infoneti tõus tippu, 3. Tammeka fantastiline start
2015: 1. Flora nooruslik triumf, 2. Otseülekannete plahvatuslik kasv, 3. Uued tuuled tabeli lõpus
2014: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Tammeka südikas hooaeg, 3. Flora ennenägematud publikunumbrid
2013: 1. Otseülekannete tohutu kasv, 2. A-koondislaste naasmine meistriliigasse, 3. Ettearvamatud tulemused
2012: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase
2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng

Hooaja suurimad pettumused

Tiitlivõitluse puudumine

FCI Levadia kindlustas oma 11. meistritiitli 19. oktoobril ehk juba neli vooru enne hooaja lõppu. Sisuliselt oli see aga kindel veel palju varem, Levadia lõvi tegi varakult kõigi konkurentidega vahe sisse, juhtis poole hooaja järel juba kümnepunktilise edumaaga ning viimase vooru eel on nende edu lausa 18 punkti.

Viimati oli Levadia ülemvõim sedavõrd mäekõrgune aastal 2009, mil nad võitsid tiitli 21-punktilise eduga Sillamäe Kalevi ees. Niisiis võiks rääkida Levadia erakordselt tugevast hooajast ja Curro Torrese meeskonna edasiminek oli tõepoolest muljetavaldav, kuid pigem võib tiitlivõitluse põnevuse puudumise taga näha konkurentide raskuseid.

Nõmme Kalju oli küll tubli, kuid noor võistkond ei olnud veel kullaheitlusse sekkumiseks valmis. FC Flora jäi järsu noorenduskuuri, treenerivahetuste ja ohtrate vigastuste taustal tiitli kaitsmisest väga kaugele. Paide Linnameeskonna komplekteeritusest ilmnesid hooaja esimeses pooles selged puudujäägid, mis suvel tasemel ründaja ja kaitsjate lisandumisega küll ära parandati, kuid vahe Levadiaga oli selleks ajaks juba lootusetult suureks kärisenud.

Eremenko Transi läbivajumine

Narva tähtede seis paistis hooaja eel paljulubavana. Kogenud juhendaja Aleksei Eremenko nautis klubijuhtide usaldust, läbimõeldud komplekteerimine tõi klubisse Zakaria Beglarišvili ja mitmeid põnevaid võõrjõude, meeskond näitas kontrollmängudes häid tulemusi ja viis superkarikafinaali Flora vastu penaltiseeriani.

Ent kui läks mängudeks punktide peale, kadusid positiivsed märgid kui pühitult. Alustuseks kaotati 0:6 Levadiale ja Eremenko saadeti punase kaardiga väljaku kõrvalt minema. Järgnesid 0:3 Kaljult ja esimeses kodumängus 0:5 Tammekalt. Eremenko võitis aega juurde 2:0 võiduga Nõmme Unitedi üle, millele järgnesid 3:4 kaotus Floralt ja 2:2 viik Kaleviga. Saatuslikuks sai treenerile 21. aprilli võõrsilmäng Kuressaares, kus Trans juba avapoolajal viis palli võrgust välja korjas.

Õigustatud vabandusena võis viidata Narva kohutavatele talvistele treeningtingimustele, mis nende hooaja algustele ikka ja jälle jälje on jätnud - uuest aastast küll enam mitte, sest jalgpallihall on valmimas. Ent ohjad üle võtnud Valeri Bondarenko käe all paranesid tulemused hoobilt ning tõus on jätkunud ka Miguel Moreira ja Ricardo Afonsoga. Eremenko lahkudes jagas Trans viimast kohta, hooaja viimase vooru eel ollakse aga kinni viiendas lõppkohas.

Tõmbleva Unitedi konkurentsivõimetus

Pärast seda, kui Harju JK Laagri pakkus 2023. aastal Premium liigas uustulnukana kõva lahingu, aga pidi lõpuks ikkagi väljakukkumisega leppima, oodati Nõmme Unitedilt veelgi tugevamat debüüti. Paras hulk põnevaid hooajaeelseid täiendusi lubasid Esiliiga valitsejalt ja tuntud kasvatajaklubilt tegusid oodata. Nii ennustas Soccerneti toimetus Unitedit kõrgemale kui Kuressaaret ja Tammekat.

Klubi enda ootused pidid olema veelgi kõrgemad, sest kui esimesed neli vooru tõid neile vaid ühe punkti, siis pidasid ajakirjanikud seda normaalseks kõrgliigaga kohanemiseks - United otsustas aga hooaja eel palgatud soomlase Jari Sarajärvi lahti lasta!

Randin Rande ja Juan Martineze käe all alustati 2:1 võiduga Tammeka üle, ent seejärel lisandus punkte jälle väga harva. Suvise üleminekuakna avanedes oli aeg käes järjekordseks järsuks suunamuutuseks, kui juurde palgati koguni kuus võõrleegionäri ja juuli teises pooles pöörduti tagasi oma kunagise peatreeneri Martin Klaseni poole. Resultaadid liikusid aga hoopis langevas trendis. Hooaja teise poolega on tänaseks kogutud vaid neli viigipunkti, võidumaitset pole United tundnud maikuust alates.

Mõned täiendused on jätnud küll individuaalselt hea mulje, kuid meeskond ei ole tormiliste muudatuste keerises ühtseks löögirusikaks vormunud. Abiks ei ole olnud ka vigastustekoll, mis räsis uustulnukat sel hooajal ehk isegi kõige rängemalt.

Kalev ja Vaprus tagasi ellujäämisvõitlusse

Nagu eelpool tiitliheitluse puudumisest rääkides juba kirjeldatud, siis oli esinelik sel hooajal kahtlemata haavatav. Paraku ei jõudnud keegi tippklubide ohustamisele isegi mitte lähedale, vaid tasemevahe "suure neliku" ja järgmiste vahel kärises isegi suuremaks kui see oli olnud üle-eelmisel hooajal.

Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus püsisid eelmisel aastal pikalt medaliheitluses ja Kalev saigi selle ajaloolise saavutusega lõpuks hakkama, finišeerides eespool nii Paidest kui ka Kaljust. Sel hooajal naasesid mõlemad aga enda jaoks tavapärasesse püsimajäämisheitlusse ning Kalevil tuleb suure tõenäosusega suunduda üleminekumängudele.

Kalev on teeninud viimase vooru eel 19 ja Vaprus 13 punkti vähem kui eelmisel hooajal sama ajaga. Kumbki pole suutnud tulla toime järsult kasvanud ootustega, samal ajal kui vastastelt ei saanud nad enam loota vähimatki alahindamist. Kalevi hooajale võis jätta jälje ka ülitihe kevadine mängugraafik, sest eurosarjades osalevad klubid pidid oma kohtumisi ette pidama.

Raskustele reageeriti erinevalt. Kalev vahetas hooaja käigus peatreenerit, misjärel on Teemu Tainio pidevalt koosseisu ja taktikat muutnud, püsivalt toimivat lahendust leidmata. Vapruse märksõnaks Igor Prinsi käe all on aga stabiilsus ning ka täiendusi on tehtud minimaalselt.

Põnev hooaja lõpp, aga kus on publik?

Premium liiga külastatavus ei ole eelmise hooajaga võrreldes langenud, vaid pisut tõusnud. Mulluse kogunumbri (71 222 ehk keskmiselt 396 pealtvaatajat) ületamiseks on vaja viimase viie kohtumisega koguda vaid 417 pealtvaatajat. Numbrid võiks olla aga palju ilusamad, kui hooaja põnev lõpusirge oleks toonud tribüünidele väärilisel hulgal publikut.

Tõsi, et tiitliheitlus sai varakult läbi ning sensatsioonilisi üllatajaid see hooaeg ei pakkunud, kuid võitlused medalite ja eurosarjapääsmete ning liigasse püsimajäämise kindlustamise nimel kütavad kirgi viimase vooruni välja. Paraku on sügisel publikuhuvi kesine olnud ning septembrist alates on neljas mängus jäänud publikunumber lausa kahekohaliseks. Eriti nukker on Kuressaare olukord, sest samal ajal kui meeskond võitleb elu eest, vaatas nende kodumänge Flora vastu 68, Kalevi vastu 96 ja Kalju vastu 87 pealtvaatajat.

Kesine seis on publikuhuviga ka Narva Transis, kus numbrid jäävad saalijalgpalli vaatajaskonna kõrval häbisse. Muserdava hooaja lõpuks on ära väsinud ka Nõmme Unitedi toetajad ning kui kodumängud koliti viimasteks voorudeks ümber Sportland Arenale, siis kogunes kohtumist Paidega vaatama kõigest 78 pealtvaatajat.

Vabandusi võib otsida ilmast ja sajast muust kohast, aga hooaja lõpusirgel jääb mitmete Premium liiga klubide külastatavus isegi Esiliiga parimate iseseisvate klubide varju. 

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2023: 1. Täielik põrumine Euroopas, 2. VAR-i efekt: tehnoloogiast hoolimata kohtunike kehv maine, 3. Tartu Tammeka.
2022: 1. Levadia kammaijaa, 2. Flora ja Levadia fiasko Euroopas, 3. Sportland Arena liiga.
2021: 1. Tammeka totaalne krahh, 2. Teine hooaeg järjest koroona tõttu kihvas, 3. Publikunumbrite pöördvõrdeline langus sportliku edasiminekuga
2020: 1. Levadia ja Kalju võimetus pakkuda konkurentsi, 2. Narva Transi hooaeg, 3. Koroona nullis suure osa kogukonnajuhtide heast tööst
2019: 1. Transi kurbnaljakas treenerite-tsirkus, 2. Aleksandar Rogici ehitatav superklubi jäi tühjade pihkudega, 3. Jõuetud sammud Eestist edasi 
2018: 1. Euroopas lati alt läbi, 2. Kalevi suutmatus tulemusi teha, 3. Nurjunud hooaja algus
2017: 1. Sillamäe koosseisu- ja rahaprobleemid, 2. Suureskoorilised hävingud, 3. Paide profisats oodatust kehvem
2016: 1. Publikunumbrid, 2. Tarva mannetu punktisaak, 3. Noorte kesine pealetulek
2015: 1. Kalju äravajumine, 2. Viljandi sukeldumine kuristikku, 3. Sillamäe hambutus
2014: 1. Kihlveoskandaal, 2. Masendav Tallinna Kalev, 3. Esimese ja tagumise poole selge eraldumine
2013: 1. Tallinna Kalevi kihlveoskandaal, 2. Jätkuvalt leige publikuhuvi, 3. Tallinna Kalevi finantskrahh
2012: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek
2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp