Värske Eesti A-koondislane, Taanis sündinud äärekaitsja Michael Schjönning-Larsen on eesootavast väljakutsest põnevil. "Eesti esindamine tähendab nii mulle kui ka mu perele väga-väga palju," kinnitab ta veendunult.

"Tunnen end suurepäraselt! Olen seda hetke pikalt oodanud," rõõmustab Larsen koondise pühapäevase avakoosoleku järel Soccernet.ee-ga vesteldes. "Ma pole koondise juures olnud vist peaaegu kaks aastat, viimati mängisin ju U21-s (08.06.2022 Horvaatia vastu – M. K.). Õnneks suutsin teha järgmise sammu ja siia välja jõuda, olen väga rahul!"

Larsen on väravavaht Andreas Vaikla järel alles teine väliseestlane, kes Eesti A-koondisesse jõudnud. 2018. aastal sünnimaalt Taanist maarjamaale kolinud mees käis esimest korda sinisärgis väljakul 2016. aastal ning on alates U15 vanuseklassist käinud läbi kõik noortekoondised.

"Mäletan hästi esimest korda, kui noortekoondisesse tulin – mu ema ja vanaema olid selle üle väga uhked, Eesti on ju nende kodumaa. Nüüd ka minu oma," ütleb ta uhkusenoodiga hääles.

Ehkki Larsenil on sünnijärgselt taskus nii Eesti kui ka Taani pass, ei ole ta kunagi jalgpallilises mõttes teelahkmel seisnud – Eesti noortekoondise kutse tuli piisavalt vara ning "Taani jalgpalluriks" saamine ei kerkinudki teemaks. "Kui ma olin laps, siis ma vist ei mõelnud sellele üldse," meenutab kaitsemängija. "Elu kulges pigem päev päeva haaval, ühel hetkel avanes mul võimalus ja tahtsin seda muidugi ära kasutada."

Larseni koduklubi FCI Levadia hoiab hetkel Premium liigas kindlat liidrikohta, noor äärekaitsja on üks meeskonna kandvatest jõududest. Kas koondisekutse oli ka veidi üllatav või oskas ta selle saabumist ette aimata? "Meedias on sellest viimastel nädalatel ikka kirjutatud, riietusruumis arutasime veidi samuti. Eks ma veidi nägin seda tulemas ja lootsin sisimas väga, et saan kutse. Saingi!" rõõmustab ta.

"Siin on palju tuttavaid nägusid, nii meeskonnakaaslasi kui ka neid, kellega oleme teineteise vastu mänginud. See teeb sulandumise lihtsamaks, tunnen meeskonda hästi," on Larsen rahul. "[Jürgen] Hennuga vestlesime [kevade jooksul] paar korda lühidalt, [Thomas] Häberliga veidi vähem. Pigem on koondisejutud olnud ikkagi Hennuga."

"Peame andma endast kõikides mängudes 110%," sõnastab Larsen mõõnaperioodi seljatamise valemiks. "Siinne vibe on noortekoondistega võrreldes ikka veidi teistmoodi, palju on ju välismaal mängivaid mehi, kellega iganädalaselt kokku ei puutu. Koondises on alati palju kvaliteetseid mängijaid, pean kõvasti pingutama."