Hooaega krobeliselt alustanud Nõmme Kalju kasvatas Saaremaal võetud 2:0 võiduga nii enesekindlust kui ka punktiarvet. Ühtlasi kasvasid ka küsimärgid, mille kustutamisega tuleb kodumeeskonnal Kuressaarel veel omajagu vaeva näha.

Avapoolaeg kulges Kalju pallivaldamise tähe all, kuid tosinast pealelöögist enamik olid ebatäpsed või takerdusid kaitsjatesse. Kolmveerandtunni sisse mahtus tõeliselt teravaid hetki vaid näpuotsaga, neist parim sündis 35. minutil. Kristjan Kask tsenderdas paremalt äärelt ja Kuressaare kaitsjad jätsid värava ees valveta Nikita Ivanovi, ent Kalju ründaja pealöök, mida Karl-Romet Nõmm vaid pilguga saatis, kolksatas posti.

Kuressaare parim šanss avanes kohe esimestel sekunditel, kui Pavel Dõmov külaliste väravavahi Maksim Pavlovi valvsust kontrollis. Tuleproovi edukalt läbinud Pavlov sai väikese ehmatuse osaliseks veel avapoolaja lõpu eel, kui ta postide vahelt ootamatult kaugele seiklema sattus, aga Otto-Robert Lipp vinditas 40 meetrilt palli väravast mööda. Poolaja lõpusekunditel pidi Lipp ise hetkeks hinge kinni hoidma, aga kiire penaltikontroll kinnitas, et pall tabas oma karistusalas siiski tema õlga, mitte kätt.

Teisel poolajal lisas Kalju käiku ja sellele Kuressaare enam vastata ei suutnud. Juhtima pääseti juba 52. minutil, kui Nõmm tõrjus suurepäraselt Ivanovi löögi, aga kõrgele õhku põrganud palli saatis Ivanov kaitsjaid ennetades ikkagi võrku – 0:1. 69. minutil kahekordistas Kalju edu üsna sarnasest olukorrast – Nõmm pareeris jalaga Ibrahim Jabiri löögi, aga palli korjas ääreründaja Guilherme, tsenderdas selle viiele meetrile ning Kristjan Kask suunas pealöögi väravasse – 0:2.

Ehkki Kuressaare ei lasknud erinevalt mõnest varasemast kohtumisest pead norgu ega jalga sirgu, oli mäng teise värava järel tehtud. Kalju kirjutas liigatabelisse hooaja kolmanda võidu, Kuressaare sai aga seitsmest kohtumisest juba kuuenda kaotuse.

Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Memo | Vangerdus. Nikita Andrejev oli universaalset Modou Tambedoud kasutanud seni poolkaitsjana. Nüüd jättis Kalju peatreener sel hooajal esmakordselt pingile keskkaitsja Uku Kõrre ja nihutas Tambedou Maksim Podholjuzini kõrvale keskkaitsjaks – vähemalt paberil.

Tegelikkuses tõusis Tambedou tagaliinist väga tihti keskväljale niite tõmbama. Tema ees olnud kolmik ehk Oleksandr Musolitin, Kristjan Kask ja Rommi Siht said seetõttu veel rohkem vabadust rünnakule liikumiseks. Näiteks Kask kasutas selle teise värava sünni juures ka suurepäraselt ära, algatades ise keskväljalt läbisööduga rünnaku, liikudes sellele teises laines järele ning jõudes tsenderduse hetkeks viie kasti joonele. Olulist rolli mängis seejuures rünnaku ülesehituses ka paremale äärele nihkunud Siht.

Et Kuressaare ründejõud jäi kogu kohtumise lõikes napiks, on üheainsa mängu põhjal raske hinnata, kas Andrejevi käik võiks tulu tuua ka sellistes mängudes, kus Tambedou peab rohkem kaitsetööle pühenduma. Ent vähemalt teoorias ei tohiks see talle probleeme valmistada, samas kui Kalju keskväli säilitaks suurema liikuvuse.

Tasakaal | Guilherme paradoks. Kas üks mees saab olla liiga hea? Vahel tõesti, kui kogu mäng läbi tema käib ja ülejäänud meeskond seda pealt vaatab. Guilherme on vaieldamatult senise hooaja üks säravamaid tähti ja kuigi Rasmus Saar võitles – kohati kaaslastelt tõhusat abi saades – Kalju vasakäärega südilt, oli oht õhus igal korral, kui pall Guilherme jalale jõudis.

Avapoolajal oli see pigem Kalju jaoks probleem, sest mitme mehega Guilhermet kattes õnnestus Kuressaarel temaga enam-vähem hakkama saada. Teisele äärele pall naljalt ei jõudnud, ehkki kui korra jõudis, tekkis just sealt Kalju parim šanss, mis lõppes Ivanovi postilöögiga. Muus osas meenutas avapoolaeg kohati aga lõppematut pööripäeva – Guilherme võttis kaitsja ette, teenis nurgalöögi, pall pandi mängu, see jõudis Guilhermele, kes võttis kaitsja ette ...

Teisel poolajal oli Kalju mäng juba paremini tasakaalus, kusjuures see ei tähendanud, et Guilherme oleks pildilt kadunud. Heal päeval võinuks ta lisaks ühele väravasöödule kirja saada veel mitu ja lisaks ka tabamuse või paar, ent suuresti jäi see Karl-Romet Nõmme järjekordse hiilgemängu taha.

Kure päästja | Karl-Romet Nõmm. Mitmendat mängu järjest tuleb korrata tõde, mis oli tegelikult ammu teada – Nõmm on Premium liiga kontekstis kindel tippväravavaht. Tema õnnetuseks ei ole ülejäänud meeskonna tegevus praegu samal tasemel ja 90 minuti jooksul ei suuda ka maailma parim väravavaht enamasti meeskonda vee peal hoida, kui kaaslased eksivad.

Kure mure | Tähelepanu ja teravus. Kodumeeskonnale löödud mõlemad väravad sündisid sarnastest olukordadest. Nõmm tegi esmalt hiilgetõrje, misjärel jäid kaitsjad olukorda jälgima, selle asemel et otsustavalt tegutseda. Avavärava puhul oli peamine patuoinas Andrei Smirnov, kes jäi ootama, millal kõrge pall taevast talle jala peale kukub. Ivanov ennetas kaitsjat, hüppas ja kõksas palli väravasse.

Teise tabamuse puhul oli Kuressaare olukord pärast Nõmme tõrjet justkui juba kontrolli all. Ülemäära suur probleem ei olnud seegi, et Guilherme suutis konksutamise järel Saare vastu tsenderduse teele saata, küll aga see, et Kask pääses kolme Kuressaare kaitsja vahelt palli täiesti segamatult ründama. Tegelikult võinuks tähelepanematus sama halvasti lõppeda juba avapoolajal, sest Ivanov oli ka postilöögi olukorras karistusalasse ihuüksi unustatud. On üpris loogiline, et tugevam meeskond kasutab ühe või paar sellist eksimust mängu jooksul ära.

Kuressaare teine nõrkus on üleminek rünnakule. Maksim Pavlovil oli Kalju väravas tööd vähe, avapoolajal takerdusid Kuressaare vasturünnakute katsed ebatäpsete söötude tõttu ja ka teisel poolajal ei liikunud pall piisavalt kiiresti, et Kalju kaitsjatele probleeme tekitada. Teravaimat meest Otto-Robert Lippu hoidis kogenud Maksim Podholjuzin duellides kenasti vaos ja toetus talle jäi nõrgaks.

Staar | Guilherme Carvalho. Ehkki oma tööd tegid väga hästi ka näiteks Podholjuzin, Tambedou ja Kask, väärib staari tiitlit vaid üks mees. Seejuures rügas brasiillane suurepäraselt igas väljakunurgas, pelgamata ka näiteks oma nurgalipu juures kaitsetööd teha.