Qäbälä. Mis loom see on ja millega seda süüakse? Ning muuseas, miks ei või me öelda lihtsalt Qabala või Gabala või sootuks Gebele? Aga eks ikka umbes samal põhjusel, miks ühe teatud paariariigi kõnepruuki kuuluv "Tallin" mitmes meist jätkuvalt närvilisi tõmblusi tekitab. Eesti keeles on korrektne kirjapilt Qäbälä. Ja kui külas, siis viisakalt!

Kes muu oskaks Qäbäläst paremini rääkida, kui mees, kes on seal suisa elanudki? Aastatel 2015-17 oli Eesti koondise ründaja Sergei Zenjovi tööandjaks Qäbälä au ja uhkus, Võru-Valga mõõtu linna esindusklubi. Zenjov veetis Kaukasuse mäeaheliku lõunanõlval asuvas 12 000 elanikuga linnas kaks võrdlemisi edukat hooaega, kust pärinevad tema karjääri ühed meeldejäävamad euromängud. Niisiis – Qäbälä.

Küsimus, kui suure linnaga on tegu, paneb Zenjovi juba poole pealt muhelema. "No ma seda linnaks isegi ei nimetaks! Poed on väiksemad kui meie mini-Rimi! Sinna sõites ostsime nädalaks Bakuust söögi ja kõik asjad kaasa," kirjeldab ta. "Aga mis muidu – ecovillage ehk ökoküla, nagu neile endale meeldib öelda. Ilus koht, aga ümberringi midagi ei ole. Selle hotelli kõrvale, kus koondisega elame, ehitati suur hipodroom, kõrval mägedes on suusakuurort. Uus, ilus. Aga rohkem ei olnud midagi!"

Aserbaidžaani eluga harjumises polnud Zenjovi jaoks midagi märkimisväärset. "Kui oled palju reisinud ja igal pool käinud, siis ei pane erinevusi nii palju enam tähelegi. Elasime hotellis, kes oli perega, see sai olla väikeses majakeses. Kõik mugavused olid olemas – pesumasin, külmkapp. Ja kui pere läks tagasi Eestisse, siis minu kui jalgpalluri jaoks oli seal kõik väga hea. Trenni oli jalgsi viie minuti tee, hotellis kolm korda päevas söök ... Ei pidanud millegi pärast muretsema. Mulle meeldis seal väga," lisab ründaja.

Ainus selge miinus oli Qäbälä väike ja euronõuetele mittevastav staadion. "Kui mängisime Euroopa liigat, siis saime ainult esimese ringi seal mängida. Ülejäänud mängud pidime mängima Bakuus," meenutab Zenjov. "Ma ei teagi, kuidas koondis selle loa sai, et seal mängida – peab olema mingi eriolukord!" muigab ta.

Pikk ja väsitav sõit "koju"

Seetõttu oli tal ja perel kahe aasta jooksul linnade vahel omajagu pendeldamist, kusjuures nagu Eesti ajakirjanikud värskelt kinnitada võivad, võtab sõit Qäbälä ja Bakuu vahel aega üle nelja tunni. "Elasime väga palju ka Bakuus, aga liigamängud olid ikka Qäbäläs. Pikk ja raske tee oli, lapsega sõitsime näiteks kogu aeg ainult öösel, et ta magaks, muidu oleks kogu aeg süda paha," kirjeldab ka Zenjov.

Ent mõistagi ei läinud ta Qäbälässe looduse ja elu-oluga tutvuma, vaid eeskätt ikkagi jalgpalli mängima. "Selles mõttes oli tase väga hea. Kaks aastat järjest mängisime Euroopa liiga alagrupis, olime koduliigas lõpuni meistrimängus, kuigi jäime teiseks. Qarabag on hirmus kõva, aga raha neil jagub ka muudesse meeskondadesse ja kvaliteetseid leegionäre ikka tuleb. Kerget ei olnud midagi," lausub Zenjov.

Neil kahel aastal oli Qäbäläl omajagu loosiõnne, sest mõlemal juhul õnnestus end proovile panna Bundesliga meeskondade vastu. Neist üks oli Euroopa täielik tipp ehk Dortmundi Borussia, kus mängisid teiste seas Mats Hummels, Marco Reus, Pierre-Emerick Aubameyang. Henrik Mhitarjan ja Ilkay Gündogan. Meeskonda juhendas aga värskelt Inglismaa koondise tüüri juurde nimetatud Thomas Tuchel.

Qäbälä saldoks jäi Euroopa liiga alagrupis Dortmundi, Krasnodari ja PAOK-iga kaks punkti, mõlemad kreeklastega tehtud 0:0 viigi eest. Borussia peale hammas ei hakanud – Signal Iduna Parkil 0:4 kaotatud mängus lõi Zenjov nurgalöögist efektse, aga õnnetu omavärava; kodus oli tal ja kaaslastel hulk väravavõimalusi, aga lõpuks võitsid külalised Aubameyangi kübaratrikist 3:1.

Aasta hiljem lõi Zenjov eelringides kolm väravat ja teiste seas pandi selili Prantsusmaa tippklubi Lille. Alagrupis viis loos Qäbälä kokku Saint-Etienne’i, Anderlechti ja Mainziga. Seekord kaotati kõik kuus mängu, aga näiteks Mainzile kodus vaid 2:3, seejuures oli Zenjov kodumeeskonna 62. minutil 2:1 ette viinud. Ka Anderlechtile jäädi Bakuus 1:3 alla alles kahest viimaste minutite väravast.

Miks koondist edu ei saada?

Kui klubijalgpallis läheb aseritel Euroopas jätkuvalt kaunis hästi, siis koondisetasendil pole edu saavutatud. "Minu ajal oli reegel, et liigas pidi mängima viis või kuus kohalikku, üks neist pidi olema ka noor. Sellepärast oligi naljakas olukord, kus liigas mängisid peamiselt kohalikud, aga Euroopas kümme leegionäri ja üks aser. Qarabagil olid alati kõige paremad kohalikud ja seetõttu oli ka meistritiitel kogu aeg nende oma. See oli liigas tollal kõige suurem probleem," viitab Zenjov asjaolule, mis pole aastatega kuigivõrd muutunud – viimasest 11 tiitlist on Qarabag võtnud koguni kümme, leppides vaid hooajal 2020-21 Bakuu Neftši järel hõbemedalitega.

Koondise niru käekäik on kohalike silmis murekoht küll, kinnitab Zenjov. "Kogu aeg kirjutati ja otsiti põhjust. Siiamaani minu arust ei ole leitud,” nendib Zenjov. “Eks nad proovivad igasuguseid lahendusi ka – ühel hetkel andsid nad passe paljudele serblastele, nüüd püüavad kõikjalt Euroopast leida mängijaid, kellel ema või vanaisa on aseri juurtega," sõnab Zenjov. Värske näide on aseri noortekoondislase Murad Velijevi näol võtta Eestistki.

Rasked ajad on ka Qäbälä klubil, sest esmakordselt pärast kõrgliigasse tõusmist kukkus kolmekordne hõbemedalist ja kahekordne karikavõitja tänavu tagasi esiliigasse. "Ma sain aru, et sponsorid läksid ära. Muud polnudki," sõnas Zenjov, kes hoiab toonastest meeskonnakaaslastest kontakti vaid teiste välismaalastega. Põhjus on seejuures väga proosaline.

Keelebarjäär takistab

"Kohalikest ei suhtle ma kellegagi, sest paljud neist räägivad väga halvasti ka vene keelt, inglise keelest rääkimata. Kes on sündinud väljaspool Bakuud, ei räägi üldse. Kes on Bakuus sündinud, vähemalt seal mänginud või veidi vanemad, üle 35, need ikka vene keelt mõistavad. Minugi puhul imestati, et ise oled Eestist, aga kuidas sa vene keelt oskad?!" naerab Zenjov.

Qäbälä-sugusesse kohta naasmisest ei ole Zenjov osanud unistadagi. "Kui eelmisel aastal aseritega mängisime, siis Bakuusse tahtsin väga minna. Aga tuli vigastus. Seda enam ootan nüüd. Mis ta nüüd ongi – seitse aastat tagasi? Kaheksa? Väga head mälestused on sellest ajast. Loodame, et tuleb veel samasuguseid!"

Aserbaidžaani ja Eesti kohtumine toimub Qäbälä linnastaadionil laupäeva õhtupoolikul Eesti aja järgi kell 16.00. Soccernet.ee on Aserbaidžaanis kohal ja hoiab lugejaid sündmustega kursis.