Super lugemine!

Maailma (tipp)jalgpall on põhjalikult ja lõplikult kaaperdatud.

Maailm muutub koguaeg ja maailm on suurem kui Eesti, isegi suurem kui Euroopa. Pigem on Euroopa maailmast väga väike osa ja minna hääbuma vähemusena ennast kasvavatele ja arenevatele riikidele kehtestama, on naiivne ja lootusetu üritus. Seda kinnitas MM Kataris, kus olid sportlikult edukad riigid, mis ei tulnud suurturniirile poliitaktivismi viljelema, vaid jalgpalli mängima. Ja said vääriliselt tasustatud. Euroopa aga hakkab vaikselt muust maailmast maha jääma. FIFAs ei ole ainult UEFA, on ka teised kontinentaalsed alaliidud jameil tuleb sellega leppida, et maailm on täis kultuurilisi erinevusi. Erinevus teatavasti aga rikastab ;)

Mõtled üldiselt või ainult jalgpallis? Huvitav, et ainult CL ennast müüa suudab globaalselt.

Jääb mulje, et mõni Ints on hakanud jalkat jälgima alles Katari MM-st alates. Kõik eelnev teda ei huvita. Siit ka rumalad järeldused. Pole ilmajagu, kus jalgpallur ei unistaks mängida mõnes Euroopa tippliigas. Mujale minnakse karjääri lõpetama.

Vastupidi hr. Aleksander, vägagi huvitab kõik eelnev ja ilma seda teadmata ei olegi võimalik jalgpalli tänapäeva mõista. Saan aru, et Soccerneti püsikliendi jaoks algab jalgpall Ragnar Klavani siirdumisega Liverpooli, äärmisel juhul Mart Poomi liitumisest Sunderlandiga. On sul ka teaduslikku tõendust selle kohta, et kõikide maailmajagude jalgpallurite unistus on mängida mõnes Euroopa tippliigas? Ja mis kvalifitseeruvad üldse tippliigadeks ? Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt euroopas ainult neli liigat kannatavadki tippliiga võrdluse välja, edasi tulevad juba vähemalt sama kõval tasemel liigad teistest ilmajagudest. Või oskad ehk öelda, mis parameetrid teevad tavalisest liigast tippliiga ? Ja karjääri lõpetamisest saan aru, et Karol Mets käis saudide juures karjääri lõpetamas, aga nagu näha , ei saanud hakkama ja tuli uuesti tulla tagasi Euroopasse ;)

Ära rohkem peale võta. Absoluutselt kõik parimad jalgpallurid on ihaldanud Euroopasse pääseda enne teisi maailmajagusid. Kui suudad vastupidist väita, siis too näited esile, kes on öelnud mingile Euroopa tippliiga kutsele ära ja läinud selle asemel näiteks Lõuna-Ameerikasse, sest seal on tase parem.

to Jälgija: funktsionaalse lugemisoskuse olemasolu on alati abiks. Aleksander väitis, et "Pole ilmajagu, kus jalgpallur ei unistaks mängida mõnes Euroopa tippliigas. Mujale minnakse karjääri lõpetama". Mina küsisisn, kas Aleksandril on selle kohta ka teaduslikku kinnitust või mõnda viidet, mis tema väidet kinnitaks (Aleksander ei vastanud). Sina väidad, et "Absoluutselt kõik parimad jalgpallurid on ihaldanud Euroopasse pääseda enne teisi maailmajagusid." ja ilma sellele kinnitust toomata nõuad, et mina peaks tooma näiteid "kes on öelnud mingile Euroopa tippliiga kutsele ära ... " . Nii rumalale küsimusele on keeruline mitte rumalalt vastata, aga väidan, et mitte ükski EUROOPA TIPPLIIGA ei esita ühelegi jalgpallurile kutset tulla mängima, ikka klubid toovad endale sobivaid mängijaid või kasvatavad neid oma farmklubides :) Omakorda küsin, mida sa tead Lõuna-Ameerika jalgpallist ? Mis liigasid jälgid ja kuidas sa nende tasemeid võrdleid ? Võib-olla on sulle abiks teadmine, et Ballon d`dor (Kuldne jalgpall, mida on välja antud alates 1956 aastast võitjaid on 46 jalgpallurit sh. 41 eurooplast ja 5 mängijat väljaspool Euroopat) on sellel sajandil (alates 2000) võitnud 9 eurooplast ja 4 väljastpoolt Euroopat tulnud mängijat. Loomulikult mängib siin pearolli Messi vs Christiano Ronaldo duell, kes sellel perioodil välja jagatud 24 trofeest on omavahel ära jaganud 13. Siiski enne 2000 aastat oli väljastpoolt Euroopat pärit võitjaid 3 (Weah `95, Ronaldo `97 ja Rivaldo `99). Ja minu väide on, et Euroopa tähtsus maailma jalgpallis hakkas vähenema umbes sellel perioodil, sajandi algusest. Peamiseks põhjuseks see, et raha hakkas Euroopast liikuma teistesse riikidesse, mis tõstis sealset elatustaset ja võimaldas finantsiliselt tugevamaks muutuda ka jalgpalli liitudel ja -klubidel. Kas Euroopal (UEFA) on võimalik oma ülemvõim taastada ? Raske öelda, aga kui jätkatakse samal (ideoloogilisel) lainel, siis pigem marginaliseerub Euroopa veelgi.