Ongi selge, et ta tahab oma omaniku huve edendada, sest limiidi puudumine toob kasu ainult rikkatele klubidele. Kellele Eestis limiidi kaotamisest kõige rohkem kasu on? Jah, Levadiale, point! Gurcha tahab sel moel Levadia edemus meistrivõistlusel tsementeerida. Eriliselt, kuidas Levadias noorte mängijatega häbiväärselt kohtlevad ja 99,9% poistele jalgpallituleviku rikkuvad. Kui palju nende oma noori Levadia esindusmeeskonnas mängib? Ja kui palju Kalevis? Kui palju on Nõmme Kaljus, Unitedis, Floras? Siin on vastus.

Kui sa tahad "omasid poisse" vaadata, siis selleks on Eesti koondised.

"Minu jaoks toimub ka ilma limiidita areng, sest noormängija muutub tugevate ja kogenute keskel paremaks." See argument on vastuväide ta enda sõnadele - kuidas kurat noored peale saavad, kui su meeskond koosneb väljamaalastest?

Kuradi komöödia.

Noored mängijad saavad nii peale et näevad vaeva ja mängivad need välismängijad üle, kes on palgatud, sest meie eelarve võimalustega nii või naa keegi ei jaksa tiimi tipptasemel mehi täis osta. Ja kui neid mõni tuhat eurot kuus saavaid mehi ei suudeta üle mängida siis on aeg peeglisse vaadata nii mängijal endal kui klubil noortetöö osas. Ainult nii tekib mingi võimalus kohalikku taset tõsta. Kui aga ainult omavahel kõksitakse siis ehk lähedastel ja sõpradel ongi lahe vaadata aga kui tuleb rahvusvaheline mäng siis ei suudeta vastasega sammu pidada või kui mõni parem saabki kutse välisklubides, siis vajub pingile ära kuna pole ei mängus ega treeningul vajaliku kiiruse ja intensiivsusega harjunud. Jah arenguks vajavad noored ka mänguminuteid aga veelgi enam taset, mis võimaldaks sammu edasi astuda ja kinnises süsteemis nii väikesel riigil ei ole võimalik seda taset pakkuda.

Praegust saab pool voistkonnast olla välismängijad. Miks seda vähe on? Minu meelest piisavalt. Soomes samad reeglid

Georgy Sadaka

Eile Levadia Kasvandik Yakovlev siirdus Kreekasse, Levadia teenis raha ülemineku eest. Levadias head välismaalased, konkurents, eesti mängijad arenevad.
Kui eestalsed ennast näitavad hästi Euroopa mängudes, tekkib huvi välismaalt. Et olla konkurentsvõimeline Euroopas , peab tooma välismaalasi.

Yakovlev on kõva vana, aga Kreeka esiliiga! Tarmo kommentaariga nõus. Aga kui me kunstlikult teeme liigat nõrgemaks ,igasugu piiranguid seades, siis see küll Eesti mängijat ei soosi. Kui suures ookeanis ujuda ei suuda uju basseinis. Nii lihtsalt on.

Yakolev sai jalad alla Kalevis laenul olles. Levadias pingil olles seda avanemist poleks tulnud

Eesti jalgpalli raha tuleb Euroopast - selleks, et selle nimel võimalikult edukalt konkureerida ei tohi olla ühtegi piirangut!

mis see reegel praegu on? Kokku 8 välismängijat ja 5 väljakul? Ma arvan 8 on täitsa paras number, aga 5 väljakul on võibolla veidi väike, aga 8 oleks samas liiga palju. Ma arvan kui pooltes tiimides oleks iga mäng 7-8 välismängijat väljakul oleks publikunumbrid veel väiksemad ja pärsib võibolla nende numbrite kasvamist.

See on selge, et iga klubi ei hakka tooma (nii palju) välismaalasi. Milleks neid üksikuid klubisid meelega nõrgestada, kes sooviks välismaalasi tuua? Neil oleks suurem tõenäosus eurosarjades edukas olla ja seeläbi ka eurorahasid panna noortesüsteemi või infra arengusse.

Ma nüüd ei ole ka päris seda meelt, et üldse mingeid piiranguid ei peaks olema. Või et tänased reeglid täitesti nihu oleks (kuigi vahepeal olid nad tõesti liiga jäigad). Pigem tasuks samm-sammult hakata piiranguid lõdvendama ja kui mingi hetk on näha, et hakkavad soovimatud arengud esile kerkima, siis lõdvendamine lõpetada. Samas vähem piiranguid on tõest mitmes mõttes parem 1) puht filosoofiline lähenemine on see, et kui me vajame mingis olukorras arengut, siis on vaja eemaldada võimalikult palju piirajaid ja kui me soovime mingis valdkonnas olemasolevate positsioonide/väärtuste kaitset, siis on vaja piiranguid. Minu arust ei ole väga suurt küsimust, kas Eesti jalgpall vajaks pigem arengut või oma status quo säilitamist? 2) meie rahakotti arvestades, ei tasu arvata, et kõik klubid jaksavad kohe palgata nii kalleid välismängijaid, et sellest automaatselt liiga tase tõuseb, pigem tõuseb liiga tase sellest, et oma koha eest peab võitlema, ka kohalike mängijate puhul. Enamus klubisid jaksab palgata välismängijad, kellega on võimalik küll klubisiseselt võidelda koha pärast ja see, kui omad mängijad 10% rohkem pingutavad, et mänguaeg saada, kui neile ei tule midagi garanteeritult, siis tõuseb ka nende tase. 3) Mõned klubid ehk suudavad tugevamaid mängijaid palgata ja seeläbi eurosarjades edu saavutada, mille abil tuua jalgpalli rohkem raha, parandada Eesti jalgpalli mainet jne 4) ilmselt vabaneb ka tugevamatest klubidest mingi hulk kvaliteetsemaid Eesti mängijaid, mis omakorda võimaldab tagumistel klubidel palgata tugevamaid eestlasi, ka nende tase tõuseb, rääkimata sellest, et suurem konkurent eesti mängijate seas paneb neid enam pingutama ja tõstab üldist taset 5) ei tasu karta nüüd, et suuremate eurovuti ambitsioonideta klubid hea meelega ennast odavatest välismängijatest üle kuhjavad -mis on selle raha kulutamise mõte, kui see pigem publikut eemale peletab? Pigem võidavad tagumised klubid just sellest, et nende jaoks on kohalike mängijate valik suurem, konkurent mängijate vahel suurem jne. Keegi ei ole ju nii rumal, et komplekteerida meeskonda selliselt, mis praegust nappi publikut veelgi vähendab.

Lisaks mulle tundub, et täna on kõige hullemast olukorrast siiski välja murtud. Kõige hullem olukord: on üks klubi, kelle filosoofia on mängida ainult Eesti mängijatega ja kes on varjamatult tunnistanud, et eesmärk on võimalikult varakult kõik Eesti paremad mängijad enda alla mängima koondada. Seda sai teha paljuski tänu sellele, et neil oli (muidugi jalgpalliliidu rahade abiga) vaieldamatult Eesti parim infra, nad said noori mõjutada (noorte)koondise kutsetega jms minu arust veidi ebaausalt saadud eelistega. Lisaks oli selleks vaja ka suurimat euroraha noosi, mida on ilmselgelt võimalik saada kõige paremini valitseval meistril, kohalikus mõistes korralik raha on kindlustatud ka siis, kui midagi ei võideta. Selleks omakorda tuli nõrgendada konkurentsi. Mida oli väga lihtne teha rangete välismängijate piirangutega olukorras, kus sul endal oli ebaaus eelis palkamaks parimaid kohalikke mängijaid. Nii need rahavood jooskidki. Ja teised suurema ambitsiooniga klubid omakorda pidid konkurentsis püsimiseks püüdma palgata endale ülejäänud parimad eestlased, mis omakorda tuli tihti nõrgema leveli klubide arvelt. Kelle jaoks siis jäi väga piiratud hulk mehi, kelle vahel valida ja kes tegelikult on oma tasemelt ja suhtlumiselt meistriliiga jaoks vajalikul tasemel, ehk nõrgenes oluliselt konkurents nii nende meeskondade sees kui kogu liigas. Mis oli lõpuks kahjulik ka sellele klubile, kelle meistrikstulekut oli hädasti vaja kindlustada, kuna ka nemad ei arene, kui kohalikus liigas on konkurents kohitsetud. Tänaseks on õnneks see asi veidi muutnud, ilmselt selle sama klubi liigse enesekindluse tõttu, kus tehti ridamisi halbu personalivalikuid, kus otsustati euroraha mitte investeerida jalgpalli vaid veidi arusaamatul moel klubi ekspresidendi kodulähedasse kinnisvarasse ning kus ilmselt oma roll oli ka erinevate piirangute leevendamisel. Viimase hooaja esikolmik annab ikkagi lootust, et ehk hakkavad asjad siin jalgpallis ka vähe liikuma lõpuks.

KTM ja ETM süsteemid on olnud juba üksjagu pikka aega kasutusel. Kas keegi tooks faktiliselt ja analüüsides välja kui hästi see on senini töötanud ja milline on olnud efekt?
Vabandust aga ma ise oma silmaga ei ole mingit edulugu täheldanud. Pigem on on aina enam ja enam mahajäämust muu maailmaga.