Sarnaselt meeste edetabelile avaldame täna ka naiste Meistriliiga kõigi aegade edetabeli. Kui meeste puhul on medalite peale võitlevad klubid ja mängijad rohkem vaheldunud, siis naiste meistrivõistluste enam kui 30 aasta pikkuse ajaloo jooksul on nähtud mitmeid pikki ja stabiilseid võimuperioode. 

Tabeli koostamise põhimõtted on olnud meeste tabeliga samad ehk siia saab kopeerida needsamad lõigud, mis käisid ka meeste tabelit sisaldava uudise juurde:

uures plaanis on aluseks võetud Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt hallatav sport24.ee portaal, kuhu on avalikest andmetest ja Eesti spordi aastaraamatutest talletatud nii ajaloolised kui ka värsked tulemused. Vanemate hooaegade puhul toetub meie tabel täielikult nendele andmetele, uuemate puhul oleme neile ka jooksvalt kriitilise pilguga otsa vaadanud.

Miks kriitilise? Eestis pole tegelikult täpselt defineeritud, kes on jalgpallis medalivõitja ja kes mitte - tavaliselt esitavad klubid ise oma võistkonna nimekirja. Paljude mängijatega on lihtne: kui oled kogu hooaja jooksul võistkonna eest mänge kaasa teinud ja aasta algusest lõpuni võistkonda kuulunud, ei ole ju kellelegi küsimust. Küsimused tekivad aga selle juures, kuhu tõmmata piir võistkonda kuulumise ja mittekuulumise vahel. Kas kogu hooaja pingil istunud teine väravavaht on medalivõitja? Aga kolmas väravavaht, kes on küll kogu hooaja jooksul olnud võistkonna juures, aga vaid paaril üksikul korral pingile pääsenud? Mida teha duubeltiimi mängijatega, kes on üksikutel kordadel hooaja jooksul platsile saanud - ja näiteks alles siis, kui medalivõit on juba kindlustatud? Mida teha nende mängijatega, kes liituvad poole hooaja pealt - või nendega, kes on hooaja esimeses pooles põhitegijad, aga vahetavad poole hooaja pealt klubi?

Varasemate hooaegade puhul kõike seda üksikult üle kontrollida oleks natuke liiga suur töö, seetõttu olemegi üldjuhul usaldanud sport24.ee lehel avaldatud andmeid. Küll aga oleme võimalusel järginud printsiipi, mille kohaselt ei saa medalivõitja olla mängija, kes lõpetab poole hooaja pealt karjääri või liitub mõne teise klubiga. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus mõni mängija saaks end ühel hooajal lugeda nii kulla- kui hõbedavõitjaks, kui ta poole hooaja pealt ühe tippklubi teise vastu vahetab.

Kuna andmete maht on tohutult suur, võib kindel olla, et ebatäpsusi selles leidub - tabeli tippude sekka kuuluvate mängijate medalivõidud on aga üldjuhul üle kontrollitud ja kinnitatud.

Noppeid ja fakte:

Kui meeste tabelis piisab esikohaks üheksast kuldmedalist, siis naiste seas ei pruugi selline saldo anda isegi kohta esikümnes! Eesti kõigi aegade tituleerituim jalgpallur on Anastassia Morkovkina, kes on Eesti meistriks kroonitud koguni 15 korral - esimest korda hooajal 1997/98, viimati 2017. aastal.  Legendaarse Pärnu JK pikka aega koos püsinud tuumikusse kuulunud naisi leiab tabeli tipust veelgi: nii Varje Tugim, Heleri Saar, Elis Meetua kui Berle Brant võitsid lõviosa oma medalitest just Pärnu JK ridades. Üldtabelis kõrgel kuuendal kohal asuv Reelika Vaher on ülevalt alustades esimene mängija, kes kordagi Pärnu JK-d ei esindanud: Vaher on küll Pärnust pärit, kuid veetis oma karjääri algusaja teise Pärnu võistkonna Centrali ridades ning võitis suure osa medalitest hoopis Tallinnas TKSK ja Levadia särgis.

Aktiivsetest Meistriliiga mängijatest leiame Kairi Himaneni värske lõpetamise järel kõige kõrgemalt 20. kohta hoidva Kelly Roseni, kes on olnud üks põhitegijaid kõigil FC Flora seitsmel järjestikusel tiitlihooajal. Florakatest on kõigil seitsmel kullahooajal kaasa teinud ka Mari Liis Lillemäe, Getter Saar ja tänavu karjäärile joone alla tõmmanud Maarja Saulep. Saulepi medalisaldo on sealjuures teistmoodi eriline: nimelt pole ta võitnud mitte ühtegi hõbedat ega pronksi, vaid ainult kuldasid!

Kui tabeli tippu jõudmiseks on vaja võita 15 kuldmedalit, on selge, et ka medalite üldarvud on meeste tabeliga võrreldes aukartustäratavad. Täiesti fenomenaalse karjääriga sai hakkama Heleri Saar, kes jõudis Eesti meistrivõistlustel esikolmikusse lausa 27 hooajal - esimest korda teismelise tüdrukuna hooajal 1994/95, viimast korda Saku Sportingus veteranina 2022. aastal. 24 Saare medalitest tulid sealjuures järjest! 24 medali raskuse all ägavad Varje Tugimi ja Elis Meetua kapid-riiulid. Kui meeste seas ei olnud keegi suutnud võita enam kui 14 medalit, siis neid naisi, kes on olnud medalikolmikus vähemalt 15 aastal, on suisa 16!

Enim medaleid ilma ainsa kullata on kirjas Mia Belle Trisnal (6 hõbedat, 2 pronksi) ja Maarit Koril (1 hõbe, 7 pronksi). Kadre Päri paistab silma sellega, et on medalitest võitnud ainult pronkse (7), ainult hõbedale on kõige rohkem kordi tulnud Ragne Hindrimäe (6).

Vähemalt ühe korra on Eesti meistrivõistlustel medalile tulnud 534 naist, kuldmedal on neist ette näidata 232-l.

Tabelis lehekülgede sirvimiseks vajuta tabeli ülemises paremas nurgas asuvaid nuppe!