Henri Anieri jaoks on väravate löömine ühelt poolt töö, aga teisalt vajadus. Ründaja tunnistab, et kõige suurem surve, mis teda jalgpalliplatsil painata saab, tuleb enese seest. Tahe väravat lüüa on lihtsalt nii suur.

Eesti jalgpallikoondise kõigi aegade väravaküttide edetabelit juhib Andres Oper 38 tabamusega. Järgnevad Indrek Zelinski 27, Konstantin Vassiljev 26 ja Henri Anier 22 kolliga. Just Anier on selles tabelis viimastel aastatel kõige jõudsamalt roninud, sest Thomas Häberli ametiajal on ta sihile jõudnud 9 korda.

• Sõelmäng | Poola press vaidleb, kas Eesti võidušanss Varssavis on 2% või 20%?
• Sõelmäng | "Operatsioon Zielinski-Frankowski" ehk Kes mängib Eesti paremal äärel?
• Sõelmäng | Peatreener Probierz pani Kostja särama, aga Poola koondist seni mitte
• Sõelmäng | Karl Jakob Hein: olen Eesti asjas hingega sees ja patrioot, koondis läheb mulle sügavalt korda
• Sõelmäng | Miks teeb Eesti erandi ja loobub mängu-eelsest trennist võistluspaigas?
• Sõelmäng | EM-pääse tagaks jalgpallile Eesti rekordit tähistava auhinnaraha
• Sõelmäng | Thomas Häberli: võidusurve lasub Poolal. Meil pole vaja üle mõelda, vaid tuleb minna võitu püüdma!
• Sõelmäng | Anier ja Jürgens muidugi, aga kes veel, kes kindlasti mitte ja kes on jokker?
• Sõelmäng | Wengeri piredus ja Mourinho tõredus tekitasid võistluse, mida Klopp põlgab, aga Eesti naudib

Kuna Rauno Sappinen on vigastusega väljas, eelmisel nädalal niitis trauma maha Sergei Zenjovi ja Konstantin Vassiljevi valmiduse kohal asetseb jätkuvalt küsimärk, on Anier sõelmänguks Poolaga meeskonda kutsututest ainuke, kes kindlasti valmis ja kel olemas arvestatavad kogemused rahvusvahelises jalgpallis väravate löömises.

Lisaks Eesti koondise kasuks 92 mängus löödud 22 väravale on Anier karjääri jooksul kõmmutanud palle sihile Norras, Šotimaal, Saksamaal, Rootsis, Soomes, Lõuna-Koreas, Hollandis, Tais ja Hongkongis, kus ta mängib ka praegu. Sealse kõrgliiga liidri Lee Mani kasuks on ta sel hooajal erinevate võistlussarjade peale löönud 10 väravat (20 mängus).

Henri, milline su sportlik vorm praegu on?
Tipp-topp! Minu vanuses on peamine tervis. Mitte, et ma vana oleks, aga iga päev tuleb enda eest hoolitseda. Tais mängides segas mind viimasel poolaastal (kevad 2023 – O. J.) sportlase songa probleem, aga see on praeguseks möödas. Olen terve ja löönud kaasa kõigis mängudes. Hetkel on kõik tipp-topp.

Ainult koju pole pikalt saanud, aga see on samamoodi olnud viimased 15 aastat. Ootan koondise kogunemist.

Olgu öeldud, et koju ei pruugi Anier saada ka eesootava koondisekogunemise käigus, sest ta reisib Hongkongist otse Austriasse, kus Eesti meeskond treeninglaagriks koguneb. Sealt lennatakse Varssavisse ja siis tagasi Austriasse, kust omakorda Walesi või Soome. Kas enne tagasilendu Aasiasse õnnestub korra ka kodust läbi põigata, pole veel teada.

Mängurütm on ka igati korralik. Loomulikult tahaks igas mängus väravaid lüüa, aga see on alati kinni pisinüanssides. Meeskonnal on hea hoog sees ja kaheksa mängu on hooaja lõpuni minna. 26. mail on viimane liigamäng ja 1. juunil karikafinaal. Seejärel siis uus koondiseaken. Või siis asume koondisega Saksamaa suunas teele!

See mõte, et variant EM-ile jõuda on olemas, on sul järelikult kogu aeg kuskil kuklas olemas. Muidu poleks sa seda siin praegu öelnud?
Muudmoodi ei saagi! Loodan, et kõik Eesti koondise liikmed mõtlevad niimoodi. Visioon peab olema. Kõik Eesti inimesed, kes vähegi jalgpallist hoolivad, saavad ju aru, et mäng Poolaga on meie jaoks võimalus. Imeline, et see tekkis. Kõik ootavad seda alates novembrist. Jalgpallis on kõik võimalik. Tähtis, et kõik püsivad terved väljakule astumiseni, et meie poolt astuksid väljakule 11 näljast meest, kes on valmis 90 või 120 minutiks.

Palju sa talve jooksul 21. märtsil eesootavale mõelnud oled?
Eks igapäevane töö klubis on peamine. See peab olema tipptasemel tehtud. Aga kõik Eesti jalgpallurid tahavad ju oma riiki esindada ja kodumaa eest platsil võidelda. See on suurim au. Ning mäng Poolaga on Eesti koondise ajaloo üks tähtsamaid. Eelmine säärane šanss avanes 2011, see on ju suisa 13 aastat tagasi. See on vägev hetk! Mida aeg lähemale, seda suuremaks läheb põnevus hinges.

Poolat võib võita ka 0:0 viigi ja penaltiseeriaga, aga kiiremini saaks asjad korda, kui Eesti lööb ise värava või mitu. Väravalöömist sa mõistad. Thomas Häberli ametiajal on Eesti koondis löönud 28 väravat, millest sinu arvel on 9 ehk sisuliselt kolmandik. Kusjuures 36 selle aja jooksul peetud mängust oled sa osalenud 27-s. Paistab, et Häberliga sul asjad klapivad.
Ühte valemit öelda on keeruline. Iga ründaja on igas mängus väga näljane. Eesti eest värava löömisest suuremat emotsiooni pole olemas. Võimaluste tekkimiseks peab meeskond esmalt vastase karistusala juurde jõudma. Kui see töö tehtud, pean mina kui ründaja õigel ajal õiges kohas olema.

Aga ma rõhutan, et Eesti koondises on ründajatel lisaks väravalöömisele oluline roll ka musta töö tegemisel, sest edu võime saavutada ainult meeskondlikult. Võimalusi meil palju ei teki. Ja kui tekib, siis peab ründaja sealt värava välja võluma.

Thomase käe all läksid asjad alguses kenasti käima. Energia oli hea toona ja on hea siiani. Kahjuks eelmine sügis läks meeskonnaga allamäge. Nii juhtub elus ja nii juhtub ka spordis. See on nüüd selja taga. Ootan huviga edasist. Mul on visioon silme ees – kui Poola vastu võimalus tekib, siis löön selle värava ära!

Kuidas sinu kogemuse põhjal erineb koondises väravate löömine klubijalgpallist?
Iga mäng on erinev ja plaan igaks mänguks on üles ehitatud meie enda tugevustele. Vahet pole, kas klubis või koondises. Aga Eesti meeskond peab arvestama, et meil pole ainsatki lihtsat mängu. Värava löömine pole lihtne ülesanne mitte üheski mängus. Õnnestumine oleneb väga paljudest nüanssidest.

Oled korduvalt öelnud, et Eesti esindamine on Eesti jalgpalluri jaoks suurim au. Kas see tähendab mängija jaoks ka suurimat survet?
Mingit lisasurvet ma ei tunne, vaid kogu surve tuleb mu enda seest. Kõike muud ümbritsevat ma lihtsalt naudin. Näiteks Poolas meid ootavat atmosfääri peame nautima. Et me oleme sel hetkel siin. Seda survet tuleb positiivse poole pealt nautida. Las ta annab lisajõudu.

Aga lõpetuseks üks "lihtne" küsimus. Millest see sõltub, kas pall läheb sisse või mitte?
Täna trennis mõtlesin selle peale. Mul ründajana on see kinni instinkti toimimises konkreetses hetkes. Mulle väga meeldib väravaid lüüa ja teen selle nimel iga päev treeningul tööd. Vahel tundub, et sellisest situatsioonist värava välja võitlemine ei tundu loogiline, aga ikkagi õnnestub. See ongi instinkt.

Ma ei pea värava poole vaatama. Värava asukoht on mul mälus sees. Kui jagub väike hetk veel väravavahi liikumist vaadata ja pall nurka toimetada, siis ongi värav valmis. Aga see on väga peen füüsika, sest mäng on nii kiire, et tegelikult see kõik, mida ma praegu kirjeldasin, toimib instinktist. Aega mõelda pole. Eriti koondisejalgpallis. Tuleb kiiresti löögile saada.