A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Poola koondise kaks kõige kuulsamat mängijat on ründaja Robert Lewandowski (FC Barcelona) ja väravavaht Wojciech Szczesny (Torino Juventus), aga väga valusate vimkavanadega on mehitatud ka nende vasakäär, mis muudab eriti tähtsaks küsimuse: kes mängib Eesti paremal äärel?
Poola meeskond armastab läbi vasaku tiiva rünnata, sest neil on seal mullu Napoli põhimehena Itaalia meistriks tulnud Piotr Zielinski (2022-23 statistika: 37 mänguga 3 väravat ja 8 resultatiivset söötu) ja mullu Prantsusmaa kõrgliigas Lens'iga hõbeda võitnud Przemyslaw Frankowski (2022-23 statistika: 37 mänguga 6 väravat ja 5 resultatiivset söötu).
Kui neist emb-kumb peaks põhjusel või teisel välja langema, siis on peatreeneri Michel Probierzi valikus ka AS Romas sel hooajal pead tõstev 22-aastane Nicola Zalewski. Kõik need kolm meest suudavad Lewandowskit kõrgekvaliteediliste pallidega toita.
Eesti meeskond on läbi 2021. aastal alanud Thomas Häberli ametiaja kasutanud 5-3-2 asetust, kus reeglina, kuid mitte tingimata on üks äär mehitatud kaitsvama ja teine ründavama mängijaga. Tõsi, duellides Euroopa TOP20 koondistega on Häberli kasutanud kaitsvat mängijat ka mõlemal äärel, mis tundub loogiline lahendus ka 21. märtsi kohtumiseks Varssavis. Vähemasti algkoosseisus, eks mängu edenedes saab ja tuleb asju korrigeerida.
Kui vasakul on asjad üpriski selged, sest kaitsvamad variandid on Artur Pikka ja Ken Kallaste ning ründavam Vlasi Sinjavski, siis paremal mitte, sest normaalolukorras seal kõige loogilisema valikuna mõjuv kogenud Taijo Teniste vigastas eelmise aasta augustis rängalt põlve ning tegeleb praegu taastusraviga.
Tõsi, ka enne Teniste vigastust toimus Eesti paremal äärel tohutu mängijate läbivool. Alates 2023. aasta algusest on Eesti koondis pidanud 13 kohtumist, mille käigus on parem äär olnud mehitatud nii (võimalik, et mõne mängu lõpus oli vahetuste virvarri järel seal veel keegi):
* - jaanuaris peetud maavõistlused toimusid väljaspool FIFA mängupäevi ning mitmed Eesti põhimehed neis kaasa ei teinud.
** - Eesti alustas mängu 5-4-1, mitte 5-3-2 asetusega.
13 mängu jooksul on paremal äärel tegutsenud 12 erinevat jalgpallurit, mis on väga suur arv, sest Eesti kasutatavas asetuses ongi ühel äärel üks ääremängija, mitte kaks (nagu näiteks 4-4-2 või 4-5-1 asetuse puhul). Kes neist (või hoopis keegi teine?) alustab sel positsioonil Eesti jalgpallikoondise ajaloo üht kaalukaimat kohtumist?
Sten Reinkort oli kaotusseisus kasutatud ründava iseloomuga lahendus (luua lisa-sihtpunkt kõrgete pallide jaoks), mille võib välistada. Teistest ründava iseloomuga variantidest rääkides võiksid kõne alla tulla ka Sergei Zenjov (vigastatud) ja Henrik Ojamaa, kelle alustamine tundub väga ebatõenäoline, sest Poola vastu alustab põhikoosseisus ilmselt kaitsvamat tüüpi mängija.
Vlasi Sinjavski võitis Häberli usalduse 2023 märtsis peetud mängudes Ungari ja Austriaga, kus tõestas, et suudab sel nõudlikul positsioonil 90 minutit üles-alla tööd teha. Sügisel olid tema esitused kahvatumad, nagu tervel koondisel. Aga kui ta põhikoosseisu kuulub, siis ilmselt ikkagi vasakul äärel.
Taijo Teniste ja Marco Lukka on vigastatud, Hindrek Ojamaa ja Edgar Tur ei mahu kõigi eelduste kohaselt nimekirja. Ilmselt mitte ka Michael Lilander, kes paistab olevat mängija, keda Häberli lihtsalt ei hinda. Lisaks – kui Lilander mullu Tai vastu šansi sai (tema 2023. aasta ainuke koondisemäng), läks esitus aia taha.
Mängu oskuslikult siduv Martin Miller on paremal äärel enamasti mänginud matšides, kus Eestil pallivaldamisega väga kitsas käes pole. Poola vastu pigem on, seega Miller vaevalt seal alustab, tema oskusi läheb pigem vaja keskväljal, kus Mattias Käit puudu ja Konstantin Vassiljevi kohal küsimärk.
Maksim Paskotši, Rasmus Peetson, Märten Kuusk on kõik põhikohaga keskkaitsjad, keda aga Häberli vahetevahel ka äärel on kasutanud. Paskotšit juhul, kui on olnud võimalik ta keskkaitsest ära liigutada; Peetsonit juhul, kui ta on ihanud platsile õhuvõitlusjõudu; Kuuske juhul, kui muud varianti pole olnud.
FC Flora paremkaitsja Kristo Hussar tegi koondisedebüüdi jaanuaris, kui Küprosel kohtuti Rootsiga. Hussar oli tolles mängus Eesti üks suuremaid õnnestujaid ja tema poolt treeninglaagri jooksul nähtut kiitis Häberli ka eelmisel nädalal Soccernet.ee-s avaldatud intervjuus. Hussar on neist kõigist loetletud meestest selgelt kõige taijotenistelikum mängija. Tal jagub töövõimet ja tahet mööda äärt üles-alla tormata, mida see positsioon nõuab.
* * *
Mängija pilk
Mida täpselt Häberli süsteemis paremal äärel mängimine tähendab, on paslik küsida mehelt, kes seda šveitslase käe all kõige rohkem teinud. 99-kordne internatsionaal Taijo Teniste tegi asja puust ja punaseks selgeks.
Taijo, esmalt võrdle palun neljases ja viieses kaitseliinis äärekaitsjana mängimist?
Peamine erinevus on, et viieses liinis tegutsedes saab oma vastasel nagu takjas seljas olla, enamikel juhtudel kontaktis. Neljase liini puhul on olulisem kohavalik ja kui vastane pika diagonaaliga äärt vahetab, siis võib-olla jõuan äärekaitsjana kontakti, aga alati mitte. Kui läheb nii, siis saab vastane mind kiiruse pealt üks-ühele ette võtta.
Need on ikkagi kaks erinevat rolli. Neljase liini puhul tõusevad rohkem esile mängija kaitseomadused, aga viiese liini puhul saab mängida agressiivsemalt. Jõuab sageli kontaktis olla ning kiiruse pealt ettevõtmisi nii sageli ei juhtu.
Kumb sulle endale rohkem meeldib?
Olen mõlemat palju mänginud ja suures plaanis eelistust poole. Aga mida aeg edasi, seda enam on vastasel seljas elamine ja agressiivne mängustiil mulle meeldima hakanud.
Kui meeskond kasutab viiest liini, siis kuidas saada ääremängijana õigesti paika tasakaal tegutsemisevabaduse ja kohusetundlikkuse vahel?
Selle tasakaalu leidmine on kohati väga keeruline. Päris palju sõltub vastasmeeskonna tasemest ja sellest, kui palju ise palliga mängida õnnestub. Kui pallivaldamine on 70-30 minu tiimi kasuks ja mäng käib enamasti vastase poolel, siis on viiese liini äär sisuliselt nagu ääreründaja ja peab kaitsefaasis tegutsema vähem.
Vastupidises olukorras (sääraseks tõotab kujuneda matš Poolaga – O. J.) on aga päris keeruline rünnakut toetama jõuda, sest kaitsefaasis oled ju terve liiniga üpriski madalal. Kohati juhtub, et isegi kui rünnakule jõuad, siis vajalikku särtsu ja teravust enam pole. Seega tasakaal kaitse ja rünnaku vahel on viiese liini puhul ääremängija jaoks väga oluline.
* * *
Soccernet.ee prognoos
Aga kes siis Poola kardetud vasakul äärel tegutsevate Zielinski ja Frankowski/Zalewski vastu lahingusse läheb?
Oluline on silmas pidada, et tegu pole positsiooniga, kuhu valitakse mängija muudest kohtadest sõltumatult, vaid otsuse taga peitub niidistik. Seega, kui Ragnar Klavan on põhikoosseisus alustamiseks valmis ja Häberli ta sinna määrab ning muresid pole ka Karol Metsa ja Joonas Tamme mänguvalmidusega, siis alustab paremal äärel Maksim Paskotši.
Aga kui Paskotšit läheb vaja keskkaitses, mis juhtub juhul, kui 1) keegi kolmikust Klavan – Mets – Tamm pole alg11 jaoks valmis, 2) Häberli ei tihka nimetatud kolmiku puuduvat liiget asendada Märten Kuuse, Rasmus Peetsoni või Andreas Vaheriga, siis tundub kõige loogilisem variant Kristo Hussar, sest just tema jaoks on see loomulik positsioon.
* * *
"Sõelmäng" on Eesti meeste A-koondise praegusi, endisi ja tulevisi tegemisi puudutav Ott Järvela artiklite seeria, millega Soccernet.ee juhatab sisse 21. märtsil Varssavis toimuva Poola - Eesti sõelmängu, mille võitjat ootab viis päeva hiljem Walesi või Soome vastu finaal, mille võitja tagab koha EM-finaalturniiril, kus D-alagrupis minnakse vastamisi Hollandi, Austria ja Prantsusmaaga.
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Millised on kurikuulsaimad Premium liiga mängijate käežestid?
Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:
Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2024!
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?