Küsimusele, kas 3:0 võit Horvaatia üle oli tema senise koondisetreeneri karjääri parim tulemus, vastas Martin Reim jaatavalt.

"Julgen seda ütelda küll, jah, isegi kui arvestada noortekoondiseid - olin noortega korra võõrsil Sloveeniat võitnud. Iga treener oleks rahul, kui suudaks horvaatidele kolm tükki lüüa," lausus Reim.

"Ütlesin poistele, et müts maha. Meil oli jällegi väga raske esimene pooltund, aga midagi ei ole teha - tugevate võistkondade vastu peame mingid hetked ära kannatama ja hästi kompaktselt koos olema. Mul on väga hea meel, et me saime sellega hakkama ja lasime Horvaatial suhteliselt vähe ohtlikuks saada. Suutsime hoida neid oma väravast võimalikult kaugel, see oli esimene ülesanne. Alguses küll vähem, aga mängu jooksul suutsime aina rohkem ka ees teravust luua."

"Lõpuks ometi olime meie alguses teravamad kui vastane. Kiire avavärav tagas meile selle, et meil ei olnud otseselt kiiret kuhugi. Pidime oma tsoone mitte avama. Kohe alguses oli näha, et kui me Janari (Janar Toometi - toim.) ja Siimu (Siim Lutsu - toim.) liiga üles surusime, kasutati seda ruumi ära. Meil ei olnud enam seda vajadust," rääkis Reim.

Kuidas meeskond tänaseks mänguliselt vabastada suudeti? "Ma loodan, et nad ei kartnud ka eelmistes mängudes, aga kodupublik ja kodustaadion annavad meile mingi teise hingamise juurde. Märtsikuu on meil hea kuu. Kõik tegid head tööd, võitlesid ennastsalgavalt ja ajasid taga iga palli. Ka need, kes on koondises vähe mänginud, näitasid, et suudavad tugevaid mänge mängida."

Miks Konstantin Vassiljev pingilt alustas? "Sellepärast et ta värava lööks (naerab). Põhjuseid oli mitu. Üks põhjus on see, et me tahame, et Vassiljev püsiks tervena. Tal on kerged jalaprobleemid, mis küll ei sega mängimist, aga mida tuleb natuke ikkagi hoida. Teiseks oli meil võimalus proovida teisi mängijaid. Peame olema valmis kohtumisteks, kus meil mingid mängijad puuduvad. Me saime seda katsetada, et mismoodi siis mängida ja kuidas hakkama saada. Meil oli kohe plaan Vassiljev kuskil teise poolaja keskel sisse tuua."

Mida sellest mängust kaasa võtta? "Kõige rohkem seda, et me oleme võimelised hästi mängima suurte vastu. Mis siis, et see oli sõprusmäng. Loomulikult on valikmäng natuke teise kaaluga, aga ma arvan, et tänane annab hea enesetunde ja palliga mängimiseks enesekindlust. Ei ole võimalik häid tulemusi saada, kui sa ei ole oma tegemistes enesekindel ja ei usu, et saad hakkama."

"Pikemaid järeldusi hetkel ei tee. Me teame, et peame mingite asjade kallal veel kõvasti töötama, aga vähemalt oleme nüüd kahes viimases mängus mingisuguse tasakaalu saanud. Mingid asjad jooksevad õiges suunas. Oleme hetkel kaitse korralikult pidama saanud, see on hea."

"Olgem ausad, kindlasti väljak soosis meid. Väljak oli Eesti olusid arvestades küll väga hea, aga ikkagi ei olnud muru nii kiire nagu kas või Küprosel. Pall ei liikunud nii kiiresti ja hästi, aga ka meie poistel oli palliga ülesehitust raske teha. Lihtsam oli pall kiiremini ründajatele liikumise peale viia, sest meie ründajad on kiired ja horvaadid käisid suurte jõududega üleval peale. Sellel väljakul, kus pall nii hästi ei liigu, ei tasu neid riske võtta," jätkas treener.

"Esimesel poolajal ei saanud me väga palju ülesehitust teha, teine poolaeg oli parem. Selle põhjustas just see, et horvaadid võtsid kolme ründajaga meie ülesehitavad kaitsjad kinni ja see tähendas seda, et meie ründajad on kolm kolme vastu. Kui seal läks seljataha jooksmiseks, siis me olime ohtlikud. Selle peavadki kaitsemängijad ära jagama, et kunas on võimalik tagant üles ehitada ja kunas tuleb ruttu pall ette viia. Täna olime selles suhteliselt head."