Eesti rahvuskoondise peatreener Martin Reim tõdes, et kaitsetööga ei saa päriselt rahule jääda, kuid rünnakul pidi mingil hetkel väravaid tulema hakkama. Täna võeti selge risk ja see tasus end ära.

Nagu ikka, alustas Reim välisajakirjanikest ja talt küsiti, kas ta jääb tulemusega rahule. "Ei, sest lubasime endale kolm väravat lüüa. Seda on ühe mängu kohta liiga palju, aga seda võib juhtuda, kui ründad rohkem ja mängijad liiguvad ettepoole. Siis võib kaitses selliseid asju juhtuda. Muidugi olen rahul, et lõpuks skoorisime, aga kolm väravat lüües tuleb võita. Kolm endale lasta on liiga palju.

"Ütleme nii, et meie jaoks on kõik mängud väga rasked ja täna mängisime oma maksimumi lähedal. Ungarlased olid ehk mõnes olukorras veidi kiiremad või tehniliselt paremad, pidime seda tasakaalustama teistes aspektides," rääkis Reim.

"Täna suutsime pallid võrku panna. See on vahe. Tuleb uskuda ja peale lüüa, lõpuks tulevad ka väravad. Muidugi olid meil väikesed probleemid standardolukordadega. Ma ei näinud pingilt hästi, mis juhtus, aga standardites tuleb vastased pallist eemal hoida ja seda me täna teha ei suutnud."

Siis jätkas Reim Eesti ajakirjanikega.

Ungari teise ja kolmanda värava seotusest Lepmetsa ja kaitsjate vähese kokkumänguga

Me ei tea, meil ei ole võimalust sama olukorda Mihkliga [Aksaluga] läbi mängida. Kui võtta arvesse, et esimene moment, kui Lepmets sisse läks, tegi ta suurepärase jalatõrje, siis ... Aga standardist eriti, ette posti on väravavahil keeruline välja tulla. See on sentimeetrite küsimus. Nikita võitles mehega ja üritas teda ennetada, aga pall keeras väljapoole. Juhtub.

Peab olema heas kontaktis, et vastast nii palju segada, et ta ei saaks suunata. Ungarlastel ei olnud ka ründajad kehvad mehed ja on harjunud selliste võitlustega. Ma ei ütleks, et see oli väravavahi ja kaitsjate kommunikatsioonist. Kui see löök tuleb, ei ole seal mingit juhendamist enam, seda ei jõua keegi teha. Kõik tuleb automaatselt ja instinktide pealt. Tuleb reageerida ja õige lahendus leida.

Julgemast ja ahnemast mänguplaanist

Soome vastu mängisime madalamalt ja kompaktsemalt. Kaitsel oli lihtsam, sest poolkaitseliin oli lähemal. Ruume ja vahesid oli vähem. Kui ründajad peavad kõrgemale tõusma ja pressima, siis see avab ruumi ja väljakut, jääb üks-ühe olukordi kaitsefaasis. Esimene värav oli ka keskväljal duelli kaotamine ja sealt kolm-kolmele olukord hargnes. See ei tähenda, et sealt peaks värava laskma, aga see on loogiline. Tuleb leida õige piir või tasakaal. Peab ka lähtuma mängijatest, vastasest, võimetest - kui hästi eeldatavalt keegi hakkama saab.

Täna oli seda tüüpi vastane, kus tipuründaja oli suurem, mitte nii kiire. Mitte selline, kes liini taha küsib, vaid pigem vastu. See andis meile võimaluse suruda kõrgemalt. Teadsime, et ülemised poolkaitsjad küsivad liini taha, aga nad tulevad sügavamalt ja meil on rohkem aega reageerida. Enamuses saime hakkama, aga mõned olukorrad tekkisid.

Ründekolmiku Henrik Ojamaa, Henri Anieri ja Siim Lutsu heast mängust

Kui me oleks Soome vastu oma esimese võimaluse ära löönud, oleks võibolla sarnane ründemäng olnud. Kui väravad hakkavad tulema, siis nad tulevad. Vahel on kaas peal. Me olime natuke ahnemad värava peale liikuma ja ütleme nii, et kurat, ükskord peab see vilja ka kandma.

Kui väga tahad neid väravaid lüüa, siis ükskord nad tulema peavad. Iga värava puhul peab kõvasti vaeva nägema. Täna oli meil ka vähemalt ühe värava puhul õnne, see käib asja juurde. Kui viid neid palle rünnakule, värava juurde, siis hakkab asju juhtuma.

Vähestest vahetustest

Kindlasti väsimust oli paljudel, aga iga vahetus ei ole ka nii lihtne, et lihtsalt vahetad mehe välja. Nägime, et Siim Luts oli vahepeal käed põlvedel, ta pole kaks kuud klubis mänginud. Meil on imelisi mehi, kes suudavad ilma mängupraktikata tulla. Kostja on teine - ta mängib, aga noortejalgpallis. Ei ole lihtne tulla sellistele mängudele.

Kui mõelda värskuse peale, oleks võinud vahetuse teha, aga siis on küsimus standardolukordades. Nemad tõid teise suure mehe poolkaitsesse ja me mõtlesime juba Madise [Vihmanni] või Artjomi [Dmitrijevi] peale, et oleks õhus jõudu. Samas tempo oli päris kõrge ja sinna sisse tulla ei ole lihtne. Nii surnud keegi ei olnud, et oleks vajanud kiiret vahetust. Ette tõime värsked jalad, et ehk tekib see üks šanss. Ats [Purje] on natuke ebastandartne ründaja.