Eesti parim Kaunase triumfil – penaltiboss Karl Andre Vallner - Soccernet.ee

Eesti parim Kaunase triumfil – penaltiboss Karl Andre Vallner

12. JUUNI 13:31

Soccernet.ee

Karl Andre Vallner tõusis penaltiseeria kangelaseks. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti koondis tõestas Balti turniiri finaalis Kaunases, et poolfinaalis Fääri saarte vastu näidatu ei olnud juhus, vaid meeskond ongi Jürgen Henni käe all justkui ümbersündinud.

Luup peale | Eesti pani Leedu kotti ja näitas Kaunases, et me tähelaev teab teed!

Fääridele kodus 4:1 tuule alla teinud Sinisärgid jätkasid sama hooga ka Leedus, haarates kiiresti initsiatiivi ja hoides seda enda käes sisuliselt kuni 82. minuti juhtväravani välja.

Lõpuminutid kujunesid raskeks, sest kõik mängu pannud Leedu jõudis kiire viigiväravani ja himustas siis juba ka võiduväravat. Ent Eesti koondis ei murdunud, vaid näitas iseloomu ning viis mängu penaltiseeriale, kus leidis kinnitust meeste tugev enesekindlus.

Koondise väravasuul harva võimaluse saanud Levadia puurivaht Karl Andre Vallner tundis end penalteid tõrjudes kui kala vees ning juhatas kahe tõrjega Eesti võiduteele. Samal ajal hiilgasid väljakumängijad üksteisejärel kindlate penaltitega, vaid ühe erandiga.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Mängu parim Karl Andre Vallner – 8. Penaltiseeria on koht, kus väravavahil on vähe kaotada ja palju võita. Vallner kasutas selle võimaluse hiilgavalt ära, ladudes kahe tõrjega Eesti võidule vundamendi. Oli lähedal ka kolmandale tõrjele, aga ei ulatunud. Mänguajal oli tal üsna vähe teha, aga mõned püüdmised ja õigaegsed vastutulekud siiski kogunesid. Näitas ka valvsust kiire vasturünnaku alustamisega.

Penaltiseerias hiilanud Vallner: kiitus kogu väravavahtide osakonnale

Michael Schjönning-Larsen – 5. Sarnane jutt nagu debüüdil: palliga ja ettepoole vaadates väga hea, aga kaitses viskab kohati imelikke asju sisse. Tähelepanu nagu kaoks kohati, küll ainult sekundiks, aga sel tasemel piisab, et vastane selle ära kasutaks, ja äärekaitsja jaoks on kaitsmine ikkagi põhitöö, milles mängust mängu niimoodi eksida ei tohi. Eelkõige kehtib see jutt avapoolaja olukorra kohta, kus ta kattis esmalt suluseisu ära ja tema markeeritava vastase löök lõpuks posti tabas.

Michael Schjönning-Larsen avaldab palliga muljet. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Karol Mets – 7. Domineeris kahevõitlusi, tegi otsustavaid sekkumisi, alustas enesekindlate söötudega rünnakuid ja avas julge löögiga ka penaltiarve - oli tõeline kapten! Ent tegijal teatavasti juhtub, mille tunnistuseks olid mõned tarbetult põhjustatud karistuslöögid ja arusaamatused Larseniga, samuti jäid Eesti kaitsjad standardolukordades korduvalt hätta ning küsimusi tekitas positsioneerumine Leedu viigivärava olukorras.

Kapten Karol Mets: olen üliväsinud. Ja üliõnnelik, et raske pingutus päädis võiduga

Rasmus Peetson – 5. Eesti keskkaitsjad ei suutnud oma kastis õhuvõitlust valitseda, aga õnneks ei karistatud seda ära. Leedu postitabamuse olukorras avapoolajal jättis ta tsenderdajale liiga palju ruumi ja lubas liiga lihtsalt sööta. Viigiväravat ei suutnud ta samuti takistada, kuigi pigem tekitas selles olukorras küsimusi see, kuhu teised kaitsjad jäid? Muidu soliidne esitus.

Maksim Paskotši – 6. 21-aastane kutt mängib külma rahuga nagu koondise raudvara, mis on kõva sõna. Enesekindlusest ja suurest tööraadiusest hoolimata sattus sisse ka kaotatud duelle ja tema panus rünnakule jäi väiksemaks kui ootaks naturaalselt äärekaitsjalt.

Daniil Kuraksin – 7. Silmad tuld täis, tuiskas palliga ja pallita ning sütitas oma energiaga ka kaaslaseid. Õnnestumised vaheldusid väikeste eksimustega, head tsenderdused keskpärastega, aga näitas igal juhul, et rahvusvaheline tempo talle probleeme ei valmista.

Kevor Palumets – 6. Enamuse ajast toimis ta keskvälja alumise mehena edukalt, sidudes kaitseliini ees mängu ja tõustes ka rünnakut toetama. Lõpu eel läks tal aga raskeks, kui Leedu täiskäigu sisse lülitas. Jäi pisut pehmeks nii viigivärava olukorras kui ka üleminutite postitabamuse eel. Samas õigustas enda väljakulejätmist enesekindla löögiga penaltiseerias.

Kevor Palumets näitas penaltipunktil raudseid närve. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Rocco Robert Shein – 8. Nagu poolfinaalis, nii oli ta ka nüüd palliga mängus omaette klassist. Väga peened puuted võimaldasid tal ka pingelistest olukordadest ühepuutesöötudega parimad lahendused välja mängida. Sai teenitult väravasöödu kirja, olgugi et see jõudis kohale läbi rikošeti. Pärast juhtväravat hakkas Eesti keskväljal aga kaitsetöös pisut kärisema ning Leedu värava olukorras jäi aga ka tema liiga passiivseks.

Shein: hea meel, et Henn tõi Flora mängu koondisesse. See on midagi teistsugust!

Robi Saarma – 6. Veidi paremini mängus sees kui Fääride vastu, samas kohati tahaks temalt veel rohkem sirgjoonelisust. Leedu postitabamuse olukord hakkas hargnema sellest, kui Saarma pressingut tehes liiga naiivselt läbi jooksis.

Alex Matthias Tamm – 7. Oli kõva võitlusega veel rohkem pildis kui kolm päeva varem. Natuke palju kippusid pallid jala pealt meetri või paari kaugusele minema, aga oma rolli sidujana täitis siiski edukalt. Paistis ka kaitses silma mitme karistuslöögi klaarimisega.

Alex Matthias Tamm paistis silma võimsa võitlusega. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Henri Anier – 6. Jällekord meeletult palju tööd, jõuline enesekehtestamine ja väga professionaalne esitus. Kahjuks jäid löögiputsad seekord Tallinna.

Edgar Tur – 5. Mängis terve poolaja ilma eriliste õnnestumisteta. Energiat jagus, aga viimasel kolmandikul ei suutnud kuidagi häid lahendusi pakkuda, pallid kippusid minema üle jala või kõigil kõrgelt üle pea.

Mark Anders Lepik – 8. Tuli sisse suure tahtmise ja innuga, rabistas kohati ehk isegi üle, aga oli ka õnnestumisi ... ja siis muidugi see värav! Reageeris rikošetile kiiresti, lükkas palli targalt kõrvale ja pani pöördelt kavala põrkepalli tagaposti. Väravaga lisandus talle veel särtsu ja enesekindlust, mis tipnes külmkapiliku sooritusega penaltiseerias.

Lepik: millisekund enne penaltit tahtsin lüüa teisele poole. Tasus muuta

Mark Anders Lepik tegi kaitsjate elu keeruliseks. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Martin Vetkal – 7. Saabus number kümne kohale ning töötas seal isukalt rünnaku ja keskvälja vahet. Sai kiiresti mängu sisse ning näitas oma klassi, pöörates end välkkiirelt löögile ja tabades latti. Meeskonna jaoks kõige raskemal ja vajalikumal ajal survestas aktiivselt vastaseid. Näitas külma närvi, lüües keerulisel hetkel korraliku penalti.

Võidupenalti löönud Vetkal: treener küsis, kas tahan lüüa. Vastasin: jah!

Artur Pikk – 6. Oli omas elemendis ehk mängis koha välja.

Erik Sorga – 4. Näitas oma nappide minutitega, et on valmis meeskonna heaks ka kaitses rabama. Siiski ebaõnnestus peamises ülesandes, millega ta väljakule toodi, suutmata penaltit realiseerida.

See on Meeskond. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti koondis – 8. Karikas kotis ja võiks vabalt kõrgemaltki hinnata, aga jätame midagi varuks ka, kui kõvemad vastased tulevad. Enesekindlus paigas, vaim paigas, energia paigas. Loogiliselt ja meeskondlikult toimiv kooslus, mis tahab, julgeb ja oskab mängida – üksikud eksimused või mõne mängija kehvem päev ei löö kogu kooslust rivist välja.

Hinnete skaala: 10 - teiselt planeedilt; 9 - ulmeliselt hea; 8 - väga hea; 7 - hea; 6 - standardhinne, normaalne mäng; 5 - veidi alla ootuste; 4 - halb; 3 - väga halb; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.