Aivar Pohlak sõnas pärast tänast uudist tema UEFA täitevkomiteesse valimise kohta, et soovib vältida Euroopa positsiooni nõrgenemist maailma jalgpallis, sest poliitiliselt ja majanduslikult on see juba juhtunud.

Pohlak oli seitsmele nelja-aastase ametiajaga täitevkomitee positsioonile üks kandidaat 11-st. Lõpuks kuulus talle 37 Euroopa alaliidu toetus 55-st, mis andis talle selge varuga koha UEFA ladvikus.  

Aivar, palju õnne UEFA täitevkomiteesse valimise puhul! Selgita palun, mida see tähis sinu hinnangul Eesti jalgpallile tähendab.
UEFA kuulub maailma suurimate ja mõjuvõimsamate spordiorganisatsioonide hulka. Seega on valituks osutumine esimese asjana Eesti jaoks spordi- ja jalgpallipoliitilise maine küsimus. Samuti tekivad suhted teisel tasandil uste avamiseks, mida saab ja tuleb Eesti jalgpalli huvides mõistlikult kasutada. Olen mõelnud juhtimispraktikatele, mida on võimalik üle tuua. Sellises positsioonis olles on kindlasti oluliselt hõlpsam leida koostöövõimalusi teiste alaliitudega ja nii edasi.

Kogusid lõpuks 55 võimalikust 37 häält ja pääsesid valitute sekka üsna kindlalt. Kui hea ülevaade oli sul kongressi eel sellest, kas sul on vajalikud hääled koos? Kas valimised ise olid sinu jaoks lõpuks pigem formaalsus või olid lõpuni teadmatuses?
Eelmisel õhtul kalkuleerides sain täpselt samasuguse tulemuse. Seega hindasin ratsionaalselt tulemust õigesti, aga emotsionaalselt ei tahtnud seda uskuda ja seetõttu olin pigem teadmatuses.

Millisena sõnastad oma missiooni täitevkomitee liikmena? Milliste probleemide või küsimuste lahendamise juures sooviksid võtta initsiatiivi ja juhtrolli?
Olen ikkagi vaid UEFA täitevkomitee liige. Juhtroll jääb UEFA presidendile ning on tema otsustada, mis teemadega hakkan tegelema. Oleme ühest kui teisest põgusalt kõnelenud, sest kandideerimisplaanidest rääkides esitasin mingitest asjadest oma nägemuse. Samas on nendest kõva häälega vara kõnelda.

Märkisid ühes intervjuus hiljuti, et soovid mõelda "Euroopa jalgpalli juhtiva rolli säilitamisele nii sportlikult kui majanduslikult, mis  on Euroopa üldise positsiooni nõrgenemise taustal aktuaalne teema". Selgita täpsemalt, mida selle all silmas pead - kas jalgpallis on sinu hinnangul läinud juhtiv roll Euroopast mujale? Kas mõtled siin FIFA-t või mõnd muud maailmajagu?
Pidasin silmas olukorda, kus Euroopa poliitiline ja majanduslik positsioon on oluliselt nõrgenenud ja me peame vältima sama juhtumist jalgpalliga. Ühelt poolt on Euroopa jalgpall ju läbi toetajate ja teleõiguste seotud Euroopa majandusega, aga õnneks on Euroopa jalgpall samas ka ülemaailmne toode ning seetõttu ei ole seos nii ühene. Samas on FIFA võimalused turgude valmiseks praegusel ajahetkel paremad ja me peame mõtlema sellele, et asi ei hakkaks meid pikas perspektiivis mõjutama. Lisan, et Euroopa jalgpalli tänane positsioon on väga tugev, aga kordan üle, et ei oleks paha mõelda tulevikule.   

FIFA president Gianni Infantino esines oma kongressil peetud kõnes sooviga Venemaa tagasi rahvusvahelisse jalgpalliellu tuua. UEFA täitevkomitee liikmena on sinu arvamus ja seisukoht selles küsimuses kaalukas ja oluline. Milline see on ja kui tõenäoliseks pead seda, et Venemaa võistkonnad juba selle aasta jooksul rahvusvahelistele võistlustele tagasi lubatakse?
UEFA president Aleksander Ceferin ütles väga selgelt välja UEFA hoiaku selles küsimuses – Venemaa saab naasta siis, kui sõda on lõppenud - ja mul ei ole siia midagi lisada.

UEFA täitevkomiteesse saavad reeglina kandideerida vaid isikud, kes on oma riigi alaliidus kas presidendiks või asepresidendiks. Kas see tingimus kehtib ainult kandideerimisel või ka ametis olles? Mis saab sel juhul, kui 19. juunil peaksid Eesti jalgpalliklubid valima järgmiseks jalgpalliliidu presidendiks Ragnar Klavani?
Reeglid on sellised, et sellisel juhul tekib Eesti Jalgpalli Liidul õigus mind UEFA täitevkomiteest tagasi kutsuda.