Eesti koondist kolm korda esindanud ründaja Oliver Jürgens on uues koduklubis vigastusega jaanuarini audis. Lisaks mainis Jürgens, et praegune peatreener näeb teda positsioonil, kus ta tunneb ennast ebamugavalt.

20. augustil teatas Hispaania kolmandas liigas palliv Ponferradina, et jõudis Slovakkia kõrgliigaklubi Dunajska Stredaga Jürgensi üleminekutasu osas kokkuleppeni. Varasemalt välismaal lisaks Stredale Ujpestis ja Itaalia klubide Hellas Verona, Roma, Milano Interi ja Torino noortemeeskondades mänginud Jürgens on uue koduklubi eest platsil käinud neli korda, aga minuteid on tal nende matšide peale kokku jagunud vaid 79.

Viimati viibis Jürgens Ponferradina eest murul 3. novembril, pärast seda oli ta kolm mängu järjest pingil ning seejärel puudus ta kahel korral koosseisust. 21-aastane ründaja kinnitas Soccernet.ee-le, et teda vaevab vigastus, mis ei lase jaanuarini mängida.

"Mul oli kaks vigastust järjest - pahkluu tõttu olin ma väljas ühe kuu, kolm nädalat pärast naasmist rebestasin ma lähendajalihast, mistõttu olen eemal jaanuarini. Ma jõudsin augusti lõpus klubisse päris halvas seisukorras, sest mul puudus suvel korralik ettevalmistus," selgitas Jürgens olukorda. "Muidu on siinsed tingimused väga head. Staadion on ilus, trennid mulle meeldivad ja minu vigastusega tehakse head tööd, et taastuksin õigel ajal."

"Samas ei saa ma õnnelik olla, sest vigastus või mitte, aga reaalsus on see, et ma pole sel hooajal põhimõtteliselt mänginud," tõdes Jürgens, kelle sõnul näeb praegune peatreener Javi Rey teda ääremängijana, mitte tipuründaja või ründava poolkaitsjana.

Ta lisas: "Mind pannakse trennides peaaegu alati äärele, aga ma olen oma terve elu mänginud, kas keskel kümne peal, teise ründaja või üheksana. Nendel positsioonidel olen näidanud parimaid tulemusi. Ausalt öeldes ma ei näe ennast selles võistkonnas ääre peal mängimas. Praegu on mu esimene mõte olla jaanuaris 100% valmis mängima ja siis näeb edasi, mis saab. Pean tegema enda ja minu karjääri arenguks õige valiku."