Tegelikult tundubki, praegune süsteem soosib pikas perspektiivis suuremaid klubisi, kellel on rohkem eeliseid, kuna neil on ressursse süsteemist maksimumi võtta.

Võtame kasvõi ühe punkti, mida Klavan nimetas ja vaatasin mida näiteks ChatGPT ütleb harrastusjalgpalluri üleminekutasude peale.

1. Kas see on mõistlik?
✅ Väidetavad plussid EJL ja klubide seisukohast:

Klubid investeerivad noortetöösse ja tahavad saada tagasi vähemalt osaliselt raha, mida nad on panustanud mängija arengusse.
Süsteem võib vähendada mängijate „ostmist“ suuremate klubide poolt, sundides neid rohkem arendama oma kasvandikke.
❌ Probleemid ja negatiivsed küljed:

Harrastajad ei peaks maksma professionaalse taseme üleminekutasusid – need summad võivad olla ebaproportsionaalselt suured noorte ja hobimängijate jaoks.
Laste ja perede rahaline koormus – näiteks kui 12-aastane tahab klubi vahetada, peab uus klubi maksma 900€, mis võib olla paljudele peredele ja väiksematele klubidele liiga suur summa. See piirab laste võimalusi vabalt mängida ja areneda.
Piirab vaba liikumist ja arengut – kui andekas noor tahab liikuda paremasse klubisse, võib tema areng takerduda, sest üleminekutasu on liiga suur.
Võib vähendada laste huvi jalgpalli vastu – kui perekond peab maksma lapse klubivahetuse eest suuri summasid, võib see viia selleni, et nad loobuvad jalgpallist.

2. Kas see on seaduslik?
Siin võib tekkida mitmeid juriidilisi küsimusi, eriti kui vaadata rahvusvahelisi norme ja Eesti seadusi:

⚖️ Euroopa Liidu seadused ja konkurentsiõigus
Vaba liikumise piirang?
Euroopa Liidu seadused ja konkurentsireeglid (eriti spordi kontekstis) rõhutavad, et mängijatel peab olema võimalus vabalt liikuda. Kui üleminekutasud on ebamõistlikud, võib see olla kaudne konkurentsi piiramine, mis ei pruugi olla seaduslik.
⚖️ Laste õigused ja diskrimineerimine
Kas see rikub laste õigusi?

ÜRO lapse õiguste konventsioon ja Eesti seadused ütlevad, et lastel peab olema vabadus osaleda huvitegevuses ilma ebamõistlike piiranguteta. Kui lapse osalemine jalgpallis sõltub suurt summat nõudvast klubist, võib see minna vastuollu nende õigustega.
Eestis ei saa töölepingut sõlmida enne 15. eluaastat, kuid siin nõutakse 11-aastaselt juba lepingulaadset tasu. See võib olla juriidiliselt küsitav, sest noormängijad ei ole ametlikud töötajad ega professionaalid.

⚖️ FIFA ja rahvusvahelised reeglid
FIFA üldiselt ei soosi kõrgeid üleminekutasusid noormängijatele, kuna see takistab nende arengut ja klubivahetust.
Suuremates jalgpalliriikides (nt Saksamaa, Inglismaa) kehtib kasvatusraha süsteem, kuid seda rakendatakse enamasti professionaalsete mängijate puhul, mitte harrastajate ja laste puhul.
3. Kuidas seda saaks paremini lahendada?
Kui eesmärk on toetada klubide noortetööd, võiks alternatiiv olla:

Mõistlikum kompensatsioonimudel – näiteks tasud, mis sõltuvad lapse mänguminutitest, tasemest ja professionaalsest staatusest, mitte lihtsalt vanusest.
Tasuta liikumine amatööridele – harrastusmängijad ja lapsed peaksid saama vabalt klubisid vahetada ilma rahaliste takistusteta.
Noormängijate kasvatusrahad peaksid tulema ainult professionaalse lepingu allkirjastamisel, mitte enne seda.

4. Kokkuvõte – kas süsteem on õiglane ja seaduslik?
❌ Mitte eriti. Kuigi võib väita, et see toetab klubisid, tekitab see liiga palju probleeme:

See piirab noormängijate ja harrastajate vaba liikumist.
See võib olla vastuolus EL-i konkurentsiõigusega ja laste õigustega.
See ei ole kooskõlas rahvusvahelise spordipraktikaga.
📌 Kui selline süsteem jõuaks kohtusse (kas Eesti või EL tasandil), on võimalik, et see loetaks ebaseaduslikuks.

Sarnased reeglid kehtivad ka võistlustantsus ja korvpallis ning õiguskantsler on korduvalt öelnud, et need on seaduslikud.

Spetsialist, Eesti õiguskantsleri seisukoht laste ja noorte üleminekutasude kohta on väga kriitiline ning rõhutab, et need ei tohiks piirata laste vaba liikumist ja osalemist spordis.

Praegused EJL üleminekutasud, mis Eestis kehtivad rangemad reeglid kui mujal ja FIFA määruste järgi ei saa üleminekutasu nõuda, kui mängija ei ole professionaal aga mida praegu ju tehakse.

Riigi meistrivõistluseid korraldab kohalik alaliit. Üldiselt tuleb nendel, kes soovivad selle alaliidu poolt korraldatavatel meistrivõistlustel osaleda osta litsents ja kinnitada siis enda või kostja allkirjaga, et nõustutakse selle sama alaliidu poolt kinnitatud reglemendi ja korraga. Selle sama allkirjaga kinnitab mietsrivõistlustel osaleja, et on nõus muude määruste seas ka üleminekuid reguleeriva korraga. Aga see kehtib ainult nende samade meistrivõistluste kohta. Keegi ei saa kellegil keelata ühegi reglemendiga jalgpalliklubi vahetamast ja trenni tegemast nii palju kui kulub. Täiesti okei on korraga treenida kasvõi kõigis Tallinna jalgpalli ja korvpalliklubides. Lihtsalt meistrivõistlustel, mida korraldab alaliit, ei saa ilma üleminekutasu (kui seda nõutakse) tasumata osaleda. Ja ükski kohus ega muu sarnane institutsioon ei saa hakata jõuga muutma mingi alaliidu siseseid reegleid, kui need just päris inimeste tervist ega elu ohusta. Sisuliselt ei piira see üleminekute kord kuidagi klubi vahetamist ja treenimist ning võistlemist turniiridel vaid ainult mängimist EJL poolt korraldatavatel meistrivõistlustel. Kui sa näed, et mujal klubis on parem ja ei pea probleemiks, et mõnel kuul aastal jäävad sul mõned mängud mängimata aga vastukaaluks saad paremad tingimused, ei saa keegi sult mingit moodi raha nõuda ega treenimist keelata. Ja kohtu käed jäävad siin lühikeseks, kuna tegemist on MTÜ sisekorraga, millega nõustumisele on inimesed ise vabatahtlikult alla kirjutanud. Kui siit iva otsida, siis võiks pigem mõelda, et kas arenguks on ilmtingimata mängida sageli üsna mõttetuid ja pingevabasid meistrivõistluseid ja selle asemel käia ntks oma võistkonnaga tugevatel välisturniiridel, mis võivad olla arengu mõttes kasulikumad ja võimalus kellegile silma jääda on ka võibolla suurem.

žgutt, tõesti on MTÜ sisekord jne aga riigilt, omavalitsuselt saadakse suuri toetusi, mis üldjuhul ikkagi suur osa klubi sissetulekust ja mõldud suuresosas lastele.

Kindlasti ei ole ilus seda raha vastu võtta ja siis edaspidi teha nii, et üks laps saab EMV osaleda ja teine mitte aga võib treenida, sest üleminekutasu ei ole makstud ja selle reegli saaks kohe välja juurida toetusi sellistele MTÜdele mitte makstes.

to ZinedineZidane

Milliseid riiklikke toetusi klubid saavad, saad täpsustada? Olen veendunud, et kehtivate summade juures on odavam mängija üle osta kui ise teda kasvatada. Tippspordi mõttes on 90% klubidest kasvatajaklubid. Seega kui üleminekutasusid ei oleks, siis oleks nende klubide tasu talendika mängija avastamise ja treenimise eest alla keskmise palgaga treeneri igakuine tasu, ehk siis mitte midagi.

to trk võtame klubi aruande kiirelt netist, näiteks ühe klubi ainult Vapruse

Eesti riigi või omavalitsuse poolt antud toetused:

Riiklik noortesporditoetus 4 920 (2023), 4 945 (2022)
Kohalike omavalitsuste toetus 203 624 (2023), 205 331 (2022)
Riiklik treenerite tööjõukulude toetus 117 773 (2023), 54 235 (2022)


EJL aruandes on rida Toetused valitsusasutustelt 934 385 (2023)

Kokku toetab riik tohutult, ilma ei toimiks midagi ja see ülaltoodud väide, et EJL on MTÜ teeb mis tahab on lihtsalt sellepärast nii, et lastakse teha mida tahab, üldjuhul EU riikides nii lastega ei manipuleerita.

Enamus lepingud tehakse proffidega 1 aastased, Florad, Levadiad on erandid ja mängijate tase ka teine aga muidu esiliigasse langemise kartuses olematud lepingud ja 3 aastase lepingu teeme üldjuhul noortega, kellele stipendiumiga koos kerge väikest summat maksta aga suvaliselt noorelt nõuame näiteks 3600 EUR mida osad vanemad maksavad, et saaks sõpradega teises klubis koos olla, samas meie profid liiguvad tihti tasuta klubidevahel.

Ok tänan!

KOV raha on peamiselt ilmselt pearaha, samas riigi raha ei ole küll "tohutu". Arvestades, et tegemist on meistriliigas mängiva suure klubiga. See summa makstakse maksudena ca poole aastaga riigile tagasi.

Aga ikkagi, kas siis peaks üleminekutasud kaotama või mis see ettepanek on? Seni olen aru saanud, et väiksemad klubid sooviksid suuremaid tasusid ja suuremad klubid vastavalt väiksemaid. Ei tea kuidas praegu, aga varem näit Flora noore üleminekutasu ei küsinud, ehk siis tasu küsimisest saab klubi ka loobuda.

Kui laps sõlmib profilepingu teise klubiga siis las uus klubi maksab selle eest, seniks jätku lapsed rahule ja see kui keegi läheb kuskile teise klubisse, see on tihti klubi oma tegemata töö, et tingimused ei vasta enam selle lapse ootustele või mis iganes põhjuseks.

See 16 las siis jääb profilepingu sõlmimise vanuseks, siis klubi näitab ka oma huvi ülesse varakult, et tõesti tahab sõlmida lepingu ja investeerida noormängijasse, mitte rääkida, et me investeerinud, kasvatanud, tegelt tuleb ju suur osa rahast omavalitsuselt, treeningtasudest, treenerite toetustest, väljakute toetusest.

See, et Flora lubab, sest tal pole vaja senti lugeda, EJL annab milli võlgu kui vaja või keegi ikka tahab alati Florasse minna ja sealt ära, kui mänguaega ei saa ja siis teahkse klubidega tasaarveldus :)