Prantsusmaa jalgpallimeeskond mängib pühapäeval jälle MM-tiitlile. Valitseva maailmameistri neljas finaalkohtumine seitsme MM-turniiri jooksul on kinnitus hiilgavast koolkonnast, mis kasvatab järjepidevalt ja suurel hulgal jalgpallureid, kellest on kokku pandud pidurdamatu võitmismasin.

Prantsusmaa meeskonna kvaliteet on läbiv. Edasipääsu taganud võidu Taani üle tõid Kylian Mbappe väravad, 1/8-finaalis Poolaga lõi vabastava värava Olivier Giroud ning veerandfinaalis Inglismaaga oli võtmemängijaks Antoine Griezmann. Nemad kõik olid head ka tänases 2:0 võiduga lõppenud poolfinaalis Maroko üle, ent võtmemeheks puurivaht Hugo Lloris ja võiduvärava lõi Theo Hernandez.

Vasakkaitsja värav aitas Prantsusmaa meeskonnal võiduka raja üles leida juba 5. minutil, kui ta tehniliselt keerulise löögiga meeskonna juhtima viis. Tuletame siinkohal meelde, et Katari saabus Theo vanema venna Lucas Hernandezi vahetusmehena. Aga see ongi Prantsusmaa kvaliteet, et N’Golo Kante, Paul Pogba ja Karim Benzema vigastustest ollakse üle. Miks? Sest ikka ja jälle tuleb pingilt järgmine mees ja lööb MM-i poolfinaalis otsustava värava.

Vaprast ja südikast Marokost oli saanud neutraalse jalgpallisõbra lemmik, sest nad kehastasid kaunist jalgpalliromantikat. Maroko hoidis ju elus lootust, et MM-finaalturniiril võib esimest korda juhtuda nii, et maailmameistriks tuleb täielik üllatusmeeskond. Belgia, Hispaania ja Portugali pakkima saatnud Marokol oli selle uskumatu saavutuse jaoks vaja vaid kahte võitu!

Prantsusmaa vastu mindi seda püüdma kodupubliku toel. Prantsusmaa toetajaid oli Al Bayti staadionil vaid käputäis ning nende sõjahüüet „Allez, Les Bleus!“ ei kostunud mängu jooksul kordagi, sest enam kui 50 000 Maroko toetajat summutasid kõik muu. Hümn kõlas võimsalt, tribüünidel tehti möllu, meeskonda toetati asjatundlikult ja lõpuni, survestati kohtunikku. Aga Prantsusmaa võitmismasin tegi kõigele sellele vaatamata oma töö jälle ära. Nii, nagu neil kombeks.

Al Bayti staadioni vallutanud Maroko publik tervitas Prantsusmaa esimest pallipuudet kõrvu lukustava vilekooriga, aga maailmameistrit see ei häirinud. 5. minutil leidis Raphael Varane’i sööt Griezmanni, kes osava pöördega end kaitsjast vabastas ja söötis omakorda Mbappele. Maroko blokeeris pealelöögi, aga pall jõudis Hernandezini, kes terava nurga alt akrobaatiliselt osava ülepuusalöögiga Prantsusmaa juhtima viis.

See oli alles teine värav, mis Marokole sel MM-il löödi, ent rivist välja see neid ei löönud. 10. minutil pidi Hugo Lloris tõrjuma alumisse nurka teel olnud Azzedine Ounahi kauglöögi ja 17. minutil sai trahvikastist proovida Hakim Ziyech. Löök ebaõnnestus. Prantsusmaa vastas 19. minutil, kui Olivier Giroud sai kaitseliini taha palli ja raksutas võimsa löögiga väravaposti.

Tolles olukorras palli lendu valesti hinnanud ja Giroud’le võimaluse kinkinud Maroko kapten Romain Saiss küsis seejärel vigastuse tõttu vahetust. Aafrika meeskond muutis ühtlasi taktikat, asendades viiese kaitseliini neljasega, sest platsile toodi poolkaitsja Selim Amallah. See lahendus paistis sobivat ja Maroko oli mängus paremini sees, sest suutis keskväljal prantslasi pitsitada.

36. minutil avanes Prantsusmaal siiski hea võimalus, kui Maroko kaitseliini taha pääses Mbappe, kelle nõrk löök blokiti. Proovida sai ka Giroud, aga lõi mööda. Esimese poolaja lõpp kuulus aga Marokole, kes teenis ridamisi standardolukordi, millest kõige ohtlikum oli 44. minuti nurgalöök, mille Giroud värava eest klaaris, aga ainult keskkaitsja Jawad El-Yamiqini, kelle ülepea-käärlöögile sai Lloris näpud vahele ja lükkas palli posti.

Teise poolaja esimese teravuse tekitas Prantsusmaa, aga siis oli paaril korral õhus Maroko viigivärava lõhna. Esmalt 51. minutil, kui Ziyech ja Achraf Hakimi kaunis koostöö paremal äärel ähvardas ohtliku pealelöögiga lõppeda. 54. minutil murdis vasakult karistusalasse vaheajal sekkunud Yahia Attiyat Allah, kelle terava palli värava eest suutis Prantsusmaa keskkaitse klaarida.

Teise poolaja edenedes tõmbas Prantsusmaa end kaitses üha enam kompaktseks ja rahuldus üheväravalise edu kaitsmisega, mida nad olid teinud ka veerandfinaalis Inglismaaga. Prantsusmaa oskab seda ja kuigi kohati oli nende kaitsemäng päris kaootiline, siis igas olukorras leidus lõpuks mängija, kes ohu likvideeris. Lahtiste pallide võitmisega paistis silma Griezmann.

🙌 Randal Kolo Muani scores his 1st senior international goal for France to double his side's lead, seconds after coming on

🇫🇷 2-0 🇲🇦 #Qatar2022 pic.twitter.com/DvgYChpjWm — WhoScored.com (@WhoScored) December 14, 2022

Maroko suurepärane võimalus tekkis 75. minutil, kui Aurelien Tchouameni söödupraagi järel pääses karistusalasse vahetusründaja Abderrazak Hamdallah, kes aga end korralikult löögile minna ei suutnud. Kvaliteeti ikkagi nappis. Prantsusmaal aga oli see olemas. 79. minutil mängis Mbappe end trahvikastis mööda neljast marokolasest ja lükkas söödu tagumisse posti, kus Randal Kolo Muani lükkas palli võrku ja viis Prantsusmaa finaali.

Hakimi, kes oli üks neist, kellest sõber Mbappe möödus, kükitas löödult maas, teised Maroko mängijad hoidsid kahe käega peast kinni. Lootus oli Prantsusmaa teise väravaga kustunud. Kui Maroko lisaminutitel nurgalöögi teenis, siis seda toimetama läinud Ziyechi kehakeeles enam võiduusku polnud.

Maroko fännid alla ei andnud. Nad ei lahkunud staadionilt, vaid lõid lisaminutitel nende unistuse lõpetanud kaotusega silmitsi seistes lahti oma kõige valjemad ja vägevamad laulud. Meeskonda tänati unustamatute elamuste ja mälestuste eest südamlikult ning kahtlemata minnakse üheskoos laupäeval pronksmedali eest võitlema.

Lõpuvile kõlades langesid Maroko mängijad murule. Mbappe esimene tegu oli sammuda klubikaaslase ja lähedase sõbra Hakimi juurde, ta murult püsti aidata ja emmata. Aga siis liitus Mbappe kaaslastega, kes tähistasid, sest võitmismasin oskab ka seda. Kas nad teevad seda Kataris veel korra, selgub pühapäeval, kui Argentinast või Prantsusmaast saab kolmekordne maailmameister. Soccernet.ee tähelepanekud:

How is this a yellow card for Boufal??? pic.twitter.com/5JLXON72FH — Owuraku Ampofo (@_owurakuampofo) December 14, 2022

1. Kas Maroko pidanuks saama penalti?

Marokol oli esimese poolaja lõpus kasutada neli järjestikust standardolukord (kaks nurga- ja kaks karistuslööki), millest tekkis ka üks ohtlik olukord, kui El-Yamiqi löök posti tabas, aga puhkama mindi ikkagi prantslaste eduseisus. See kõik võinuks olla teisiti, kui kohtunik Cesar Ramos (Mehhiko) või VAR Drex Fischer (Kanada) olnuks 27. minutil tähelepanelikum.

Prantsusmaa värava autor Hernandez tegi enda karistusalas mitte kõige õnnestunuma pallipuute ja põrkas siis säärekonte pidi kokku Sofiane Boufaliga. Ramos vilistas olukorrast marokolasele vea ja karistas teda kollase kaardiga, mis tundus esmapilgul ka loogiline otsus. Ent mida enam kordusi vaadata, seda enam tundus olukord hoopis Hernandezi veana, kust tulnuks Marokole penalti määrata.

2. Kasutu kohtunik lubas Mbapped lõhkuda

27. minuti Hernandez – Boufal olukord polnud ainuke, kus Ramos tööga ikka üldse hakkama ei saanud. Viis minutit hiljem tegi Achraf Dari Prantsusmaa kontrarünnakut peatades rämeda vea Hernandezile. See polnud kollase, vaid suisa oranži kaardi koht, aga Ramos piirdus suulise hoiatusega. Vastuvõetamatu, kuidas Ramos vaatas läbi sõrmede suure vigastusohuga veale.

Teise poolaja alguses lubas Ramos aga kahel puhul lõhkuda Kylian Mbapped. 51. minutil lendas otsajoone juurest karistusalasse murdnud Prantsusmaa ründajale võikalt sisse Sofyan Amrabat, aga Ramos viga ei vilistanud. Viis minutit hiljem raius keskväljal Mbappe’d Dari, aga vile vaikis endiselt. 70. minutil rammis Dari selja tagant maha karistusalasse sisenema Marcus Thurami, aga ei saanud endiselt kollast kaarti. Absurd.

Mida me sellest kõigest järeldame? Maailma parimad jalgpallurid mängivad pea eranditult iganädalaselt Euroopas, kus nende mänge vilistavad Euroopa kohtunikud. Muudes maailmajagudes saavad kohtunikud paratamatult madalama tempo ja tasemega praktikat. Nad ei ole selles ise süüdi, aga nii asjad on.

Kompetents peab olema geograafilisest võrdõiguslikkuses tähtsam. Kui Euroopa jalgpallikohtunikud on maailma parimad, siis tasub maailma kaalukaimad jalgpallikohtumised (MM-i sõelmängud nende sekka kindlasti kuuluvad) ka nende hoolde anda. Täpselt nagu brasiillane Wilton Sampaio ei saanud hakkama Inglismaa – Prantsusmaa mänguga, käis tänane matš üle jõu Ramosele. Finaali vilistagu Euroopa kohtunik.

3. Romain Saissi talumatu sisemine äng

Kui lugeja on kunagi tabanud end mõttelt „Mis tippjalgpalluri elul viga – teed korra päevas trenni ja saad suurt palka!?“, siis soovitan tal end panna Maroko koondise kapteni Romain Saissi olukorda tänase kohtumise soojendusel. Veerandfinaali teise poolaja keskel vigastuse tõttu välja vahetatud Saissi mänguvalmiduse kohal oli lahtine.

Peatreener Walid Regragui möönis päev enne mängu, et vajadusel oodatakse Saissi osas lõpliku otsusega viimase minutini. Saiss tegi sooja ülejäänud meeskonnast eraldi ja ilma pallita. Jooksuharjutused ja võimlemine fitness-treeneri juhendamisel, mille vahepeal leidis ta aega lehvitada tema nime skandeerinud publikule.

Saiss teadis selles olukorras, et: 1) ta on võtmemängija, keda meeskond vajab, 2) tegu on ta karjääri ja terve Aafrika jalgpalliajaloo kaalukaima kohtumisega, 3) teist sellist võimalust ei teki kunagi, 4) jalgpallihull kodumaa loodab ta peale tohutult. Ja selle kõige juures pidi Saiss tegema professionaalse otsuse ja ütlema, kas ta on mänguks valmis või mitte.

Südame ja mõistuse häälte konfliktist tingitud sisemine äng pidi olema talumatu. Pole ju muud varianti. Saiss alustas, aga kestis kõigest 20 minutit. Ilmselt oli ka varajase vahetuse risk peatreeneriga kokku lepitud, ent ikkagi – Saiss oli soojendust tehes talumatus olukorras.

4. Mängu parim – Hugo Lloris

Prantsusmaa kapteni Hugo Lloris jaoks oli tänane mäng 19. kord MM-finaalturniiril platsile tulla. Väravavahtide kõigi aegade arvestuses jagab ta nüüd esikohta 2014. aasta maailmameistri Manuel Neueriga (Saksamaa), aga pühapäevases MM-finaalis läheb Lloris temast mööda ja tõuseb edetabeli tippu.

Lloris' tõrjed esimesel poolajal võisid jääda veidi tahaplaanile, aga olid tegelikult Prantsusmaa võidu võtme-elemendid. Nii Ounahi' kauglöögi pareerimine 10. minutil kui ka El-Yamiqi käärlöögi näppudega posti lükkamine 44. minutil olid suurepärased tõrjed. Lloris’ kohta öeldakse, et ta on nähtamatute tõrjete väravavaht. Tänagi ei tõusnud ta esile, ent oli oma töös ülimalt kindel.

Protokoll:

Prantsusmaa - Maroko 2:0
5. Theo Hernandez, 79. Randal Kolo Muani

Hoiatused: 27. Sofiane Boufal
Peakohtunik: Cesar Arturo Ramos Palazuelos (Mehhiko)

Prantsusmaa: Lloris, Kounde, Varane, Konate, T. Hernandez, Tchouameni, Fofana, Dembele (78. Kolo Muani), Griezmann, Mbappe, Giroud (65. Thuram).
Varus: Mandanda, Areola, Pavard, Disasi, Saliba, Upamecano, Guendouzi, Veretout, Coman, Camavinga, Kolo Muani, Thuram.

Maroko: Bounou, Hakimi, El Yamiq, Dari, Saiss (21. Amallah; 78. Ezzalzouli), Mazraoui (46. Attiyat-Allah), Ziyech, Ounahi, Amrabat, Boufal (66. Aboukhlal), En-Nesyri (66. Hamdallah).
Varus: El Kajoui, Tagnaouti, Aguerd, Benoun, Attiyat-Allah, Sabiri, Amallah, El Khannouss, Jabrane, Hamdallah, Zaroury, Chair, Aboukhlal, Ezzalzouli.