Mullu juulis täitus neljakordsel Eesti aasta naisjalgpalluril ning koondise kaptenil Inna Kiss-Zlidnisel 99 koondisemängu. Pärast seda võttis võimust nõutus - miks pole kogenud lüli enam rahvusvahelisel areenil? Tänaseks on Kiss-Zlidnis pisitütre ema, kes loodab ühel päeval taas väljakule joosta.

See, et Kiss-Zlidnis on lapseootel, leidis avalikku kinnitust 12. aprillil. Lähedased ning kaaslased koondisest said uudisest tublisti varem teada, koos palvega hoida rõõmusõnumit esialgu saladuses. See oli eelmise aasta kevadel Ungari kõrgliigaklubis Ferencvaroses profikarjääri lõpetanud 34-aastase kaitsja jaoks ülimalt oluline - jagada elu uut peatükki siis, kui selleks on täielik valmisolek.

"Mulle oli jäänud varasemast mulje, et (profi)sportlase lapseootusesse suhtutakse negatiivselt. Ühest küljest on see ju tore uudis, samas ka suur muutus - sportlased pigem kartsid sellest rääkida. Aga tegelikult olen ma saanud nii palju positiivset energiat ja toetust. Kõik on olnud nii-nii mõistvad! Nii klubis, tööl kui ka koondises. Ma olen väga-väga tänulik selle eest. Ausalt öeldes, ma ei oodanud seda. Inimesed mu ümber on olnud nii avatud," säras Kiss-Zlidnis vestluses Soccernet.ee-ga teisel pool videosilda, päevad enne tütre sündi.

Jalgpallisõbra jaoks kadus kapten pärast 2023. aasta juulikuus peetud maavõistlusi Türgiga kui vits vette. Kord lisas Eesti Jalgpalli Liit nimekirju avalikustades, et Kiss-Zlidnist vaevab vigastus, siis jäeti põhjus märkimata. Sahinate tasandil liikus mõte, et ehk on armastatud koondislane ootamas perelisa. 

"See oli minu jaoks üsna raske aeg. Tundsin, et see on minu jaoks nii isiklik asi. Ma ei tahtnud seda inimestega kohe jagada, tahtsin natuke aega oodata. Samas oli see kuidagi imelik ju ka, sest jäin koondisest eemale ning paljud tahtsid tegelikku põhjust teada. Sain aru, et tõesti, see pole väga hea olukord - meedia käib ju profispordiga koos. Aga ma lihtsalt ei olnud valmis sellest rääkima! Kui sa oled selles asjas sees, siis on väga raske mõista, millal tuleb see hetk, kui oled valmis end avama," selgitas ta.

Saladus polnud vaid Kiss-Zlidnise, aga ühel hetkel ka terve koondise oma. "Suur-suur tänu koondise staff'ile selle eest, et me hoidsime seda saladust, nagu ma palusin. See oli minu palve," tunnistas ta. "Aitäh ka selle eest, et me jäime lõpuni kontakti. Rääkisime mitu korda ja saime siin - Ungaris - isegi kokku (koondis mängis detsembri alguses Rahvuste liiga raames Iisraeliga Telkis - L. J.). Siis oli üsna hästi aru saada, milles asi (naerusuil - L. J.)! Tüdrukud võtsid uudise positiivselt vastu, küsisid, kuidas läheb. See oli nii tore!"

(Koondise)jalgpall on loodetavasti lihtsalt pausil

Tõesti, tegemist on mõõtmatu muutusega - nii elukorralduslikust kui emotsionaalsest võtmest. Sest ühel hetkel pidi hooajast hooaega jalgpalli taga ajanud Kiss-Zlidnis jätma armastatud spordialaga ajutiselt hüvasti. Ajutiselt, pakub ja loodab ta. Teadmata, milline trall pihta hakkab.

"Tegelikult töötasin naiskonna juures mänedžerina peaaegu lõpuni välja. See oli väga hea otsus - jääda võimalikult pikaks ajaks aktiivseks. Nüüd, juba mõnda aega on mul olnud selline tunne, et igatsen jalgpalli ja mängimist. Mitte nii kõrgel tasemel nagu minu naiskond, aga igatsus jalgpalli järele on kindlasti olemas," ei kipu Kiss-Zlidnis tagasi profiks, väljakul saab rassida ka törts rahulikumalt.

Veel aasta eest kõrges mängus sees olnud eestlanna leidis uue proovikivi Ungari esiliigast (jagatud kahte divisjoni), kus hooaeg 2023/24 tõi Airnergy FC ridades kaks mängu, lisaks ka matš karikasarjas. Kiss-Zlidnis, seljal number 14, pidi hooajale joone alla tõmbama juba septembri keskpaigas - naljaga võttes seetõttu, et kahekesti mängimine on vastaste suhtes lihtsalt ebaaus. "Me mängisime paar mängu koos ka!" naeris ta kinnituseks.

"Arstid ei lubanud enam sellist aktiivsust ja pidin võtma rahulikumalt. Kahjuks. Ma ei saanud enam liikuda nii palju, nagu oleksin tahtnud. Siis proovisin teha mingisugust muud trenni," meenutas Kiss-Zlidnis. "Aga jah, pigem oli nii, et kuna ma olin spordiga nii kaua igapäevaselt tegelenud, siis võtsin selle aja pigem sellise puhkusena. Sain puhata, välja puhata! Eks mu keha on väga palju muutunud ja kui ma tahan pärast tagasi jalgpalli juurde tulla, siis pean ikka väga palju tööd tegema. Alustama justkui algusest."

Samas ei taha pikaaegne koondislane endale liigset survet peale panna ning lasta elul kulgeda, esimest korda selliselt, et reegleid seab tüdrukutirts ning perekondlik elu, mitte jalgpall. "Raske on mingisuguseid plaane teha, ei oska ju öelda, mida oodata. Ma arvan, et isegi kui inimesed räägivad, et nad on selleks valmis, siis tegelikult nad pole seda. Niisiis võtan rahulikult, tasapisi. Ja kui saan, siis hakkan vaikselt tagasituleku nimel töötama. Millisel tasemel see saab tulema, eks näeme," andis ta tagasihoidlikku lootust.

Ka ei luba Kiss-Zlidnis jalgpallilisel survel ligi tikkuda, seda tänu koondise treeneritele Anastassia Morkovkinale ja Sirje Kapperile. "Rääksime pikalt, kuidas edasi. Nemad ütlesid, et nad ei paneks seda ust lukku. Kõige raskem on mitte panna enda sees seda survet peale. Muidugi, aega on. Üks asi on see, et ma jõuan tagasi platsile ning see sobib treeneritele ning mu tase on piisav, samas on kogu see reisimine väga suur asi. Muidugi, mul on väga-väga toetav abikaasa. Kõiges, ka spordiga seonduvalt," kinnitas ta. "Jah, soov mängida on olemas, aga ma ei julge mitte midagi lubada praegu. Eks siis elu näitab!"

Ferencvarose füsioterapeudid on juba valvel!

Ferencavroses esmalt pikka aega mänginud ning seejärel klubisse tööle jäänud Kiss-Zlidnisel on Ungari tippklubis täielik toetus olemas. Alustades sellest, et uudisele järgnesid siirad õnnesoovisülemid, ning lõpetades sellega, et kaitsjat soovitakse toetada ka tagasitulekul. Mis sest, et Kiss-Zlidnis enam nende mängija pole.

"Eestis käib see tavaliselt pisut teistmoodi. Pigem otsustab mängija lõpetada ning siis perele keskenduda. Suuremates riikides, kus on ka profimängijad, võetakse seda kui pikemat vigastust - ehk igasugune abi ja toetus arstide ning füsioterapeutide näol on kogu aeg olemas. On selline võrgustik, mille toel on kindlasti lihtsam," tõi ta välja.

"Mul vedas, sest isegi kui mängin amatöörtasemel, siis on need võimalused mul olemas tänu töökohale. Kirjutasin neile juba, et olge valmis - ma varsti tulen!" säras Kiss-Zlidnis taas, kinnitades ka, et seadused Ungaris on igati euroopalikud ehk lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasmise pärast esimestel aastatel pead murdma ei pea.

Ka rõõmustab teda siiralt see, et klubiga liitus talvel pikaaegne sõbranna ning koondisekaaslane Vlada Kubassova. "Oii, ta on väga palju toeks olnud iga päev! Vahet pole, kas oleme klubi juures koos või nüüd puhkuse ajal - suhtleme ja teeme nalja igapäevaselt. See on väga tore, et ta on nüüd siin ja toetab ka. Kusjuures, kui midagi hakkab juhtuma (viide lapse sünnile - L. J.), siis tema tuleb koera valvama," kergitas ta teistmoodi saladuseloori tähtsa ülesande kohalt.

See sai usutavasti edukalt täidetud ning 5. mail - Ungari emadepäeval - tervitas Kiss-Zlidnise pere esiklast Elizi. "Meil on väga hea meel. Tahtsin tüdrukut - sain, mida tahtsin!"