Pariisi olümpiamängude avatseremoonia toimub reedel, aga nagu tava ette näeb, alustatakse jalgpallivõistlustega kaks päeva varem. Üle Prantsusmaa tulevad täna väljakule kõik 16 olümpiaturniiril osalevat meeskonda. Aga miks nad seda teevad? Kellele seda võistlust vaja on? Ja ons meeste jalgpalli olümpiakuld kassikuld?

Jalgpalliturniir algab enne avatseremooniat põhjusel, et muidu ei jõutaks valmis. Et võistkonnad jõuaks ära pidada kolm alagrupikohtumist, veerandfinaalid, poolfinaalid ja medalimängud nii, et kõigi kohtumiste vahele jääks vähemalt kaks puhkepäeva, on vaja 16 päeva.

Avatseremooniale järgnebki täpselt nii palju võistluspäevi, aga jalgpalliga peab ikkagi alustama varem, sest:

• mängude kõige viimane päev soovitakse hoida võistlustest pigem hõre,
• meeste ja naiste finaalid soovitakse pidada eraldi päevadel, et mõlemad saaksid tähelepanu (täpselt sama meetodit kasutatakse kõigil võistkondlikel pallimängualadel),
• enamik kohtumisi ei toimu olümpialinnas, vaid korraldajariigi teistes linnades.

Seega kõlab meeste avavile täna Eesti aja järgi kell 16 (algavad matšid Argentina – Maroko ja Usbekistan – Hispaania) ning finaal mängitakse reedel, 9, augustil Parc de Prince'i staadionil, mis võõrustab 32 olümpiaturniiri kohtumisest seitset. Ülejäänud peetakse Marseille'is, Nice'is, Lyonis, Saint-Etienne'is, Bordeaux's ja Nantes'is.

Meeste olümpiaturniiri puudutavad erandid ei piirdu varasema algusajaga. Alates 1992. aasta Barcelona OM-ist (kuldmedali võitis Hispaania, kelle ridades mängisid Pep Guardiola ja Luis Enrique!) kehtib reegel, et osaleda võivad ainult U23 vanuseklassi mängijad. Neli aastat hiljem reeglit leevendati ja alates 1996 Atlantast tohib meeskonda kuuluda kolm vanusepiiri ületavat mängijat.

Vanusepiir kehtestati rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) algatusel, sest nad polnud huvitatud, et MM-ile tekiks potentsiaalne konkurent. Lisaks ei kuulu meeste olümpiaturniiri FIFA ametlikku kalendrisse, mis tähendab, et klubidel puudub kohustus mängijaid selle jaoks vabaks anda.

Kokkuvõttes on meeste olümpiaturniir surutud väga jäikadesse ja piiravatesse raamidesse, mis tagavad, et maailma parimad jalgpallurid satuvad siia võistlema haruharva. Et kriitilise mõtlemismeelega jalgpallisõbrad hakkavad säärases olukorras esitama turniiri eksistentsi puudutavaid küsimusi, on paratamatu.

Platini: meeste jalgpalli hoitakse olümpiakavas piletimüügi pärast

Prantsusmaa suuremaid jalgpallilegende, kolmekordne Ballon d'Or'i laureaat Michel Platini põrutas olümpiaturniiri eel ajalehele Midi Libre antud intervjuus otsekoheselt: "Prantsusmaa jalgpallimeeskonna käekäik olümpial mind ei huvita. Jalgpall ei ole sisuliselt ju olümpiaala.

Olen põhjalikult kursis sel teemal jalgpalliringkondades viimase 20 aasta jooksul peetud aruteludega ja võin kinnitada, et jalgpall kuulub olümpiakavva ainult põhjusel, et suudab staadionid rahvast täis tuua. Kõik ju teavad, et jalgpall on publiku jaoks kõige atraktiivsem spordiala.

Aga FIFA pole kunagi soovinud, et olümpiaturniiril osaleksid maailma parimad mängijad. Selle asemel näeme siin mängimas B-, C- või isegi D-koondisi. Meeste jaoks pole olümpiaturniir oluline võistlus. Naiste jalgpallis on olukord muidugi hoopis vastupidine," rääkis Platini.

Ready for Olympic football action? ⚽️ 🎉

We kick off the men's tournament on Wednesday 24 July with eight games, including:
Argentina 🇦🇷 vs 🇲🇦 Morocco
Uzbekistan 🇺🇿 vs 🇪🇸 Spain

On Thursday 25 July, we kick off the women's tournament with six games, including:
Canada 🇨🇦 vs 🇳🇿… pic.twitter.com/OX9WrXBAjC — The Olympic Games (@Olympics) July 23, 2024

Võib vaielda, kas 2007-2015 UEFA presidendiametit pidanud, aga sealt korruptsiooni tõttu taandatud ning jalgpallijuhtimisest kaheksa-aastase tegutsemisekeelu saanud Platini sapisus on lõpuni objektiivne, aga tema meeste olümpiaturniiri puudutavad tähelepanekud peavad pigem paika.

Jalgpalliturniiri korraldamine on olümpiamängude jaoks tulus, sest taristu on igas riigis selle jaoks niigi olemas. Ei ole vaja rajada uusi või ajutisi areene, mis kõik tähendavad rahalist kulu, vaid selle asemel saab jalgpallurid panna mängima olemasolevatel suurtel staadionitel, kuhu saab müüa kümneid tuhandeid pileteid, mis tähendavad rahalist tulu.

Ning kui laskespordi või taekwondo või kujundujumise võistlustele pileti müümiseks peab potentsiaalset pealtvaatajad veenma ja spordiala osas ka harima, siis jalgpallis see vajadus puudub, sest seda mängu tunnevad ja teavad kõik. Ning kui olümpiaturniirile eksib ära ka mõni superstaar, siis seda parem.

Turniiri avab Manchester City ja Pariis Saint-Germaini duell

Vahel neid superstaare viie rõnga all näeb, sest olümpiakulla tõmme on nii mõneski spordikultuuris väga tugev. Eriti väärtuslikuks peetakse meeste jalgpalli olümpiakulda Lõuna-Ameerikas ning kuna Brasiilia polnud seda erinevalt oma kibedatest naabritest Uruguaist ja Argentinast mitte kunagi võitnud, oli see 2016. aasta koduse Rio de Janeiro olümpia üks peamisi eesmärke.

Kaks aastat varem kodusel MM-il oli Brasiilia ju loodetud triumfist ilma jäänud, kui kaotas poolfinaalis 1:7 Saksamaale. Olümpial taheti haavu (natukenegi) parandada ja seepärast liitus meeskonnaga Neymar. Brasiilia jõudis finaali ja alistas seal penaltiseerias Saksamaa. Otsustava löögi realiseeris Neymar. See oli suur uhkuse hetk nii talle kui ka tervele Brasiiliale.

Rio 2016 lõpplahendusele sarnanevat katarsist on püüdnud ka teised korraldajad. Näiteks Suurbritannia kaasas 2012 olümpiakoondisesse vanuselimiidi ületanud Ryan Giggsi (kaalumisel oli ka David Beckham, aga peatreener Stuart Pearce jättis ta viimasest valikust ikkagi välja), ent kaotas veerandfinaalis Lõuna-Koreale. Penaltitega, muidugi.

Prantsusmaa uudisteagentuur France24.com teatab ilustamata, et "Pariisi olümpia meeste jalgpalliturniiril on staaridega kitsas käes". Kui kolm aastat tagasi sõitsid mõned EM-il Hispaaniat esindanud mängijad (nt Dani Olmo ja Unai Simon) otse edasi Tokyo olümpiale, siis seekord ükski värske Euroopa meister olümpial ei mängi.

Turniiri ilmselt suurimad staarid on Argentina ridadesse kuuluv ründaja Julian Alvarez (Manchester City) ja Maroko meeskonna äärekaitsja Achraf Hakimi (Pariisi Saint-Germain). Loosi tahtel lähevad kahe Euroopa tippklubi esindajad vastamisi kohe turniiri avapäeval, sest mõlemad meeskonnad kuuluvad B-alagruppi.

Alvarez ja Hakimi on aga Pariisi olümpiaturniiril selged erandid. Näiteks võõrustaja Prantsusmaa U23 koondise suurim staar ei astu üldse väljakule, vaid istub platsi kõrval. Rohkem kui ükski meeskonda kuuluv mängija, on võistluse eel pälvinud tähelepanu peatreener Thierry Henry.

Meeskonna koostamine valmistas 1998. aasta maailma ja 2000. aasta Euroopa meistrile parajalt palju peavalu. "Viimati sain nii palju korvi siis, kui käisin keskkoolis," muigas Henry.

Il n’a rien perdu… 😍 pic.twitter.com/fKAiytCTWv — Equipe de France ⭐⭐ (@equipedefrance) July 17, 2024

Muuseas, kui Prantsusmaa U23 meeskond peaks 9. augustil Parc des Princes'i staadionil peetava finaali võitma, siis Henry end sarnaselt Guardiola ja Enrique'iga olümpiavõitjaks nimetada ei saa, sest erinevalt jalgpalli tiitlivõistlustest saavad olümpial kuldmedali kaela ainult mängijad.

* * *

Viis viimaste meeste jalgpalli olümpiakulda on võitnud Ladina-Ameerika riigid. 2004 ja 2008 tuli olümpiavõitjaks Argentina (teisel puhul kuulus meeskonda ka 21-aastane Lionel Messi), 2012 Mehhiko ning 2016 ja 2021 Brasiilia.

Et sellele seeriale eelnesid Aafrika koondiste triumfid (Kamerun 2000 ja Nigeeria 1996), ongi 1992 koduplatsil triumfeerinud tulnud Hispaania praeguse seisuga viimane Euroopa olümpiavõitja.

Tuntud Inglismaa jalgpalliajakirjanik Jonathan Wilson võtab olukorra kokku nii: "Aus on öelda, et meeste jalgpallis ei ole olümpiamängudel sügavat tähendust ja nii on see olnud alates 1930. aastal mängitud esimesest MM-ist. /.../ Ükski olümpiakuld pole täiesti väärtusetu, aga vaid mõni üksik maksab veel vähem kui meeste jalgpalli oma."

* * *

Meeste olümpiaturniir

A-alagrupp: Prantsusmaa, USA, Uus-Meremaa, Guinea
B-alagrupp: Argentina, Maroko, Iraak, Ukraina
C-alagrupp: Usbekistan, Hispaania, Egiptus, Dominikaani Vabariik
D-alagrupp: Jaapan, Paraguai, Mali, Iisrael

• Alagrupikohtumised peetakse 24., 27. ja 30. juunil (igal päeval täisvoor ehk 8 kohtumist).
• Veerandfinaalid mängitakse 2., poolfinaalid 5., pronksimäng 8. ja finaal 9. augustil.
• Erinevalt teistest pallimängualadest (korvpall, käsipall, võrkpall, maahoki, veepall ja ragbi) ei mängita jalgpalliturniiril välja kõiki kohti, vaid konkurentsist langenud meeskonnad sõidavad koju.