Skaudina 33-kordses Soome meisterklubis HJK töötav eestlane Mihkel Rääk (22) räägib Jalkale, mida tema tegemised endast täpsemalt kujutavad. Klubile ise oma teeneid pakkunud Rääk aitas sinna mängima Kevor Palumetsa. Ta teeb suurel määral Jyväskylä linnast kaugtööd ning kinnitab, et HJK-s ollakse temaga seni väga rahul.

• Lugu ilmus esialgselt oktoobrikuu Jalkas.

Mängijana piirdus Rääk noorteklassis Raplamaa JK esindamisega. "Olin väravavaht, kellel ei olnud palju talenti. Mul oli aga üsna palju vigastusi: murdsin jalgpalli mängides ära mõlemad randmed ja eri näpuluud. Kuskil 14-aastaselt minu teekond lõppes. Mul tekkisid muud huvid, lõpetasin jalka mängimise ära ning tegin edasi jõusaali ja niisama sporti," meenutab ta.

Jalgpallifanaatikuks, kes päevas tundide kaupa vutti vahib, jäi Rääk aga edasi. Kõrgharidust asus ta omandama Kaunases Leedu spordiülikoolis.

"Kui olin kaitseväes, siis mulle sealne elu väga ei sobinud ja mõtlesin, et elus peab tegema midagi, mis päriselt meeldib. Ma lihtsalt guugeldasin, et kus õppida sporti," kirjeldab Rääk oma kõrgharidusteekonna algust.

"Leedu spordiülikoolis õppides hakkasin otsima väljundit, et endale kooli kõrvalt juba mingit praktikat ja CV-d teha. Kirjutasin sealse regiooni kõikidele klubidele ja sain tööd Kaunase Žalgirise jalgpalliosakonna juures. Hakkasin esindusmeeskonna mänge analüüsima ja nendega kaasa reisima. Ma ei teeninud selle pealt midagi, olin põhimõtteliselt vabatahtlik."

Kirjutas kõikidele, vastas vaid HJK

"Kuna Žalgirise hooaja-algus oli jube kehv ja minu kontakt – abitreener, kelle kaudu sinna sain – lasti koos kogu staff'iga lahti, siis vahetasin ülikooli ja tulin Soome, et jalka juures jätkata," sõnab Rääk.

Nüüd õpib ta spordiäri Jyväskylä ülikoolis. Soome jõudnult oli tema taktika sama nagu Leedus: kirjutada kõikidele sealsetele klubidele.

"Mul vedas – HJK vastas mulle. Ükski teine klubi ei vastanud. Alguses näitasin natuke oma oskusi, HJK küsis mõne küsimuse ja saatsin neile ühe või kaks analüüsi. Neile meeldis see, mida teen ja mõtlen," jutustab Rääk.

Detsembris jõudis eestlane HJK-ga kokkuleppele ja tänavu jaanuarist hakkas tal seal töö pihta. Märtsis võttis ta ette ühe pikema reisi, käies järjest ära Austrias, Sloveenias, Horvaatias ja Slovakkias.

"See oli võrgustiku loomine, et muuta mängijate toomist lihtsamaks. Kohtusin eri klubide ja agentidega. Otseselt ma sellel reisil ühtegi konkreetset mängijat skautimas ei käinud," selgitab Rääk.

Palumets meeldis juba Paide päevilt

Juuli alguses saavutas Rääk märkimisväärse töövõidu, kui HJK-ga liitus esialgu laenulepingu alusel (Belgiast Waregemi Zultest) 21-aastane poolkaitsja, hooaegadel 2020–2022 Paide Linnameeskonnas mänginud Kevor Palumets. Eesti koondislane Palumets on kerkinud HJK põhimeheks, ta aitas meeskonna UEFA Konverentsiliiga põhiturniirile ja avas 14. septembril Soome kõrgliigas oma väravaarve.

"Kevor on mulle mängijatüübina juba Paide aegadest meeldinud. Vaatasin, et ta sobiks meile ideaalselt. Minul oli huvi teda üle tuua juba jaanuaris, kui klubil huvi puudus," märgib skaut.

"Ta oli põhimõtteliselt esimene mängija, kelle HJK-sse tõin, ja tema liitumine tekitas mul peas ikka suuremat sorti ekstaasi! Oli suurepärane tunne. Minu analüüside kaudu on HJK-sse tulnud ka Aserbaidžaani koondislane Ozan Kökcü, keda käisin Hollandis vaatamas, ja Lee Erwin."

Aasta esimeses pooles kuulus HJK ridadesse ka Eesti keskkaitsja Andreas Vaher (tema üleminekuga Räägil seost polnud), kes aga esindusmeeskonnas läbi ei löönud. Seepärast oli Räägil põhjust ärevusega oodata, kuidas Palumets hakkama saab – kui järjest teine eestlane ebaõnnestub, siis on edaspidi klubisse kaasmaalasi tuua võibolla keerulisem. Aga praegu ollakse Palumetsaga Räägi kinnitusel HJK-s ülimalt rahul.

Palumetsa üleminek pole jäänud ainsaks Eestiga seotud diiliks, milleni HJK on tänu Räägi algatusele jõudnud. Nimelt leidis HJK endale koostööpartneriks Tallinna Kalevi, kellele laenas suvel kaks 19-aastast Soome noortekoondiste kogemusega mängijat: Aaro Toivoneni ja Stanislav Baranovi.

"Kui ma HJKs tööd alustasin, siis meil olid suuremad koosolekud. Minu algatus oli, et võiksime leida ühe klubi, kuhu hakata talendikaid noori meesteklassis mängimiseks laenule saatma, siis oleks sealtpoolt lihtsam tuua ka meile talente testimisele. Ja see klubi võiks olla Eestis, kuna Eestis on mul kontakte. Suvel töötasime selle projekti kallal ja pidasime kohtumisi," tutvustab Rääk Kaleviga koostööni jõudmise protsessi.

Peale Palumetsa loodab Eestis sirgunud ja Leedus kõrgharidust omandanud Rääk viia HJK-sse veel mängijaid Baltimaadest.

"Baltikumiga olen hästi sina peal, seal on tase ja ka palgatase Soome omast natuke madalam. Seega võiks sealt tuua talente siia, kust nad saaksid veel omakorda edasi liikuda," sõnab Rääk.

"Tulevikus tahaksime skautide võrgustikku natuke suurendada, siis jääkski mulle ideaalis maksimaalselt viis riiki, millele täielikult keskenduda: näiteks Baltikumi, Rootsi ja Norra liigad. Aga meie skautide projekt on veel noor ja ülestöötamisel. Selles mõttes sattusin klubisse heal ajal, et saan ise selles ülestöötamise protsessis osaleda."

Jälgib mängijate sotsiaalmeediat

Umbes pooled mängijad, keda jälgida, tekivad Räägi radarile agentide kaudu ja pooled läbi andmebaaside. Iga päev kirjutab talle 20 kuni 40 agenti, kes kõik pakuvad mängijaid.

"HJK-s ei ole mul mingeid kindlaid tunde, mille pean täis töötama. Teen seda rohkem kaugtööna, kuna õpin Jyväskyläs ja ma ei pea otseselt kontoris kohapeal viibima. Kontoris käin umbes korra nädalas, kindlasti käin kohal ka mängupäevadel," lausub Eesti skaut.

Suhtlemise, andmete analüüsimise ja videote vaatamisega võrreldes on Rääk seni staadionitel kohapeal mängijaid jälgimas käinud vähe, aga usub, et saab seda tulevikus kindlasti rohkem teha. Ta eelistab vaadata mängijate esitusi tugevamate meeskondade vastu. Enim meeldib talle jälgida ründajaid ja väravavahte.

"Mulle meeldib vaadata ka sotsiaalmeediat. Selle pilguga, et kas mängija on sobilik tüüp ja milline on tema psühholoogia. Olen käinud noortele mängijatele andmas ka loenguid, kus räägin, et kõik, mida nad igapäevaselt postitavad, on jälgimise all. Ei ole tark TikTokis mingeid mõttetusi luua," õpetab Rääk.

Sihib kõrgemaid ametikohti

Mullu neljandat aastat järjest Soome meistriks tulnud HJK alustas käimasolevat Veikkausliiga hooaega oma standardite järgi katastroofiliselt: vaid nelja võiduga esimesest 11 mängust.

"Suvel oli meil vaja hästi kiiresti igasse liini uusi mängijaid. Võtsin ette oma kontaktid, agendid, keda ma usaldan, pluss klubi poolt anti mulle veel agente juurde, et vaadata lihtsalt järjest profiile läbi ja valida eri positsioonidele parimaid mängijaid. Koostasin meie peaskaudile Oscar Garciale iga positsiooni jaoks oma esiviisiku. Mõne mängija kohta paluti minult pikemat ülevaadet. Seejärel toimusid koosolekud, kus osalesid ka peatreener ja president," kirjeldab Rääk suvist tööprotsessi.

"Kiirel perioodil vaatasin mängija kohta mitte väga spetsiifilise raporti kirjutamiseks ära kolm-neli mängu. Aga muidu võiks noormängijate puhul jälgida neid pool aastat. Me oleme eelarve poolest hästi jätkusuutlik klubi ja ei taha teha rutakaid otsuseid."

Rääk on saanud klubilt oma töö kohta väga positiivset tagasisidet. "Nüüd hakkame töötama juba uue hooaja suunas, et mängijate saamine oleks lihtsam ja ei peaks nende eest üle maksma. Soovime vältida sellist totrust, et hooaja keskel on meeskond poolik ning tuleb jälle rutakalt otsida ja otsustada. Seekord tahame olla hoolikamad," sõnab skaut.

Rääk naudib praegust tööd ja näeb ka oma tulevikku jalgpalli juures. "Tahaksin arendada ka juhtimise poolt ja sihtida lõpuks natuke kõrgemaid positsioone. Aga skautimine jääb kindlasti samuti alles," ütleb ta.

Lisaks ei välista Rääk tulevikus näiteks jalgpalli- ja muude spordiürituste korraldamist, sest varem on ta tegelenud pulmade ja sünnipäevade korraldamisega.

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.