Veel enne seda, kui Premier League'is läheb lahti tavapärane Boxing Day jalgpallitrall, saavad Euroopa tippliigad paar päeva jõulude puhul hinge tõmmata. Eesti jalgpallisõber on tänavu olnud enneolematus olukorras: esimest korda saame Euroopa tõelises tipus korraga kaasa elada kahele mängijale, kes on oma klubis raudseks põhimeheks.

Kui Karol Metsa aasta lõpu nurjas väike põlvevigastus, siis Karl Jakob Hein on Real Valladolidi eest endiselt kaasa teinud kõik selle hooaja La Liga mänguminutid. Kuna statistiline valim hakkab juba mõõtu võtma (järgmise mänguga lõpeb esimene pool hooajast!), on aeg väikeseks vahekokkuvõtteks. Mida näitavad arvud - mis on hästi, mis halvasti ja mille poolest Hein teistest eristub?

Võtsime abiks vutistatistikat koondava veebikülje fb-ref.com ja andsime hagu! Mainitud sait laseb väravavahtide statistikat sorteerida nii liigasiseselt kui Euroopa viie tippliiga peale kokku. Võtsimegi lahti viie liiga statistikat koondava tabeli, et näha, kuhu Hein erinevates kategooriates paigutub.

Heinast nooremad vaid üksikud põhiväravavahid

Vähemalt ühes mängus on kokku 96 meeskonna peale platsil käinud juba 158 väravavahti. Tuleb välja, et Real Valladolidi otsus usaldada selleks hooajaks põhiväravavahi kindad 22-aastase Heina kätte ei ole üldse tavapärane: eestlasest nooremaid puurilukke, kes oleksid sel hooajal olnud oma tiimi esinumbrid, on kokku vaid neli. Selgelt eristub selle poolest teistest 19-aastane Guillaume Restes, kes valvab Prantsusmaal Toulouse'i väravasuud, ülejäänud kolm Heinast tehniliselt nooremat mängumeest on tema eakaaslased: 2002. aastal on sündinud veel Parma jaapanlasest esikinnas Zion Suzuki, Brightoni hollandlane Bart Verbruggen ja Freiburgi sakslasest number üks Noah Atubolu.

Restes oli sel suvel Pariisi olümpial korraldajamaa Prantsusmaa esiväravavaht. USA-s sündinud ghanalasest isaga Suzuki on viimased paar aastat olnud Jaapani koondise esinumber, oma koondise põhimeheks on tõusnud ka Verbruggen. Atubolu oli väravavahiks Saksamaa U21 koondisele, kes Eestist eelmise aasta novembris 4:1 jagu sai - muide, toonases kohtumises tegi kaasa ja lõi värava ka Youssoufa Moukoko, kelle tegeliku vanuse osas on värskelt üles kerkinud uued küsimused.

Mängude arvu ja mänguminutite järgi sorteerides tuleb oodatult välja, et Heinast rohkem ei ole tänavu tippliigades mänginud mitte ükski väravavaht: kuna ta on hetkel kõige rohkem voore pidanud La Ligas kaasa teinud kõik 18 kohtumist, on ta üks kuuest kindamehest, kes saanud kirja 1620 minutit.

Kõige rohkem tõrjeid üldse?

Kuna Valladolid ei ole tänavu Hispaanias olnud eriti edukas, on Heinal tulnud palju teha nii tõrjetööd kui pallide võrgust noppimise tööd. 37 sisse lastud väravaga on ta negatiivses edetabelis kolmas - ette mahuvad vaid Hellas Verona puurilukk Lorenzo Montipo (16 mänguga 39 väravat) ja Kieli Holsteini väravavaht Timon Weiner (15/38). Kui vaadata sisse lastud väravate arvu 90 minuti kohta, langeb Hein (2,06) vähemalt kuus mängu pidanud väravavahtide seas 12. kohale. Weiner (2,53) on selles tabelis esimene, aga ettepoole jäävad eestlasest veel näiteks kaks Wolvesi väravavahti Sam Johnstone (2,43) ja Jose Sa (2,30), samuti Genoa mees Pierluigi Gollini (2,14) ja Augsburgi väravavaht Nediljko Labrovic (2,13).

Tõrjete arvu poolest on tippliigade selgeks liidriks kerkinud Brentfordi hollandlane Mark Flekken, kelle vastu on 17 mänguga löödud suisa 111 korda raamide vahele ning kes on teinud 80 tõrjet. Heina vastu on raami löödud 94 korda (jagab teist kohta) ning tõrjeid on ta teinud 58 (9. koht). Tõrjeprotsent Heinal seega väga silmapaistev ei ole - 61,7% annab talle 107 väravavahi seas (kõik vähemalt kuus mängu pidanud väravavahti) alles 93. koha. Tõsi - tahapoole jäävad veel mitmed suured nimed eesotsas Manuel Neueri (61,1%; 97.), Steve Mandanda (60,0%; 99.), Giorgi Mamardašvili (59,2%, 100.), Ivan Provedeli (58,0%; 102.), Paulo Gazzaniga (57,6%; 103.) ja Alphonse Areolaga (56,3%; 105.). Selle tabeli esikolmiku moodustavad Real Sociedadi väravavaht Alex Remiro (83,6%; 42 tõrjet), Lens'i Brice Samba (81,5%; 40 tõrjet) ja Fiorentinas suurde jalgpalli naasnud David de Gea (81,5%; 39 tõrjet).

Teoreetiliselt võib aga arvata, et kui juurde liita koondisemängud, karikamängud ja euromängud, siis on Hein sel hooajal üldse kõige rohkem tõrjeid teinud tippliigade väravavaht. Rahvuste liigas sai Hein mäletatavasti kirja kuue mänguga suisa 38 tõrjet, mida oli suurusjärgu võrra rohkem kui järgmistel (teisel kohal oli Islandi väravavaht Hakon Rafn Valdimarsson, kes tegi 29 tõrjet). Liigatõrjete poolest esikohal asuv Mark Flekken on karikamängude ja ühe koondisemängu peale kokku teinud lisaks kaheksa tõrjet, mis tähendab, et Flekkeni tõrjesaldo on hetkel 88, Heinal 96. Kuna teised tõrjete arvu poolest tabelis kõrgel asuvad väravavahid ei mängi üldiselt eurosarjades, võib üsna julgelt väita, et Hein on sel hooajal tippliigade meestest kõigi sarjade peale kõige enam tõrjeid teinud väravavaht!

PSxG Heina taevani ei kiida

Kui edasi minna täpsema ja põhjalikuma statistika juurde, siis ei ole pilt meie mehest enam paraku päris nii särav. Opta arvutab iga raamide vahele mineva pealelöögi kohta välja PSxG (post-shot expected goals) näitaja, mis näitab löögi sooritamise järel, kui tõenäoline on palli väravasse jõudmine. Ehk kui praeguseks juba paljudele tuttavaks saanud xG arvutab palli väravasse jõudmise tõenäosust, arvestades löögi positsiooni, vastaste asetsemist ja seda, kui keerukas on lööja jaoks antud olukorras vastava kehaosaga löögi sooritamine löögi hetkel, siis PSxG arvutab seda seda pärast lööki. Seetõttu on PSxG hea näitaja just väravavahtide töö hindamiseks - kui väravavahtide tööd hinnata xG väärtuste järgi, siis eiraks see täielikult olukordi, kus ründaja löök ebaõnnestub, lendab väravast mööda või hoopis püssikuulina pidurdamatult ristnurka lendab.

Selle arvestuse järgi on Hein lasknud endale 37 väravat lüüa 34,3 PSxG pealt, mis tähendab, et kõikide löökide peale kokku oleks võinud talt eeldada ligi kolme värava ärahoidmist. Tõsi - löökide kvaliteet on üldiselt olnud kõrge, sest ühe Valladolidi vastu tehtud raamilöögi kohta on keskmine PSxG väärtus olnud 0,37, mis on üle tippliigade suisa kaheksas näitaja. PSxG põhjal on Euroopa tippliigades kõige kvaliteetsemat tõrjetööd teinud Reimsi väravavaht Yehvann Diouf, kes on 15 mänguga suutnud oma PSxG näitajat edestada suisa 6,8 värava võrra. Esikolmikusse mahuvad veel Leicesteri mees Mads Hermansen (+5,8) ja Angers'i väravavaht Yahia Fofana (+4,8). 158 väravavahi seas asub Hein selles tabelis 126. kohal, tema taha jäävas kümnes asuvad aga näiteks Mike Maignan, Mark Flekken, Pepe Reina, Manuel Neuer, Pierluigi Gollini, Steve Mandanda ja Sam Johnstone. Selle tabeli selgelt viimane on Hellas Verona mees Lorenzo Montipo, kes on 39 väravat sisse lasknud vaid 26,4 PSxG pealt (-12,6).

Sama näitaja 90 minuti peale jagades on Hein 107 vähemalt kuus mängu teinud väravavahi seas 73. kohal, kusjuures seltskond on väärikas - otse tema ees on Gruusia koondisega suvisel EM-il südameid võitnud Giorgi Mamardašvili, otse tema taga aga Dortmundi Borussia väravavaht Gregor Kobel.

Jalgpall on jalaga mäng

Kuna Heinal on kirjas maksimaalne arv kohtumisi ja tema kaudu palli liigutamine on Valladolidi mänguplaanis üsna olulisel kohal, ei ole ka eriline üllatus, et söötude absoluutarvu poolest on Hein tippliigade väravavahtide seas kõrgel seitsmendal kohal - 18 mänguga on ta ta üritanud omadele toimetada 582 söötu. Esikohal on ses arvestuses Mark Flekken (721), ettepoole mahuvad veel Manchester Unitedi mees Andre Onana (665), Milani Mike Maignan (618), Bremeni Werderi Michael Zetterer (596), Chelsea mees Robert Sanchez (592) ja Fulhami väravat kaitsev Bernd Leno (590).

Reeglina on Heina söödud aga üsna pikad - näiteks tema väravalöökide keskmine pikkus on 49 meetrit, mis annab talle tabelis 13. koha. Euroopa pikimad väljalöögid on keskmiselt Leganesi meeskonnal, kelle kaks väravavahti virutavad palli reeglina väravaesiselt peaaegu 60 meetri kaugusele.

Heina keskmine sööt läheb mängus 31 meetri kaugusele, mis paigutab ta 107 väravavahi seas 36. kohale.