Käes on uus aasta, mis tähendab, et selja taga on järjekordne Aastalõputurniir. Sel korral tekitasid Kalevi Spordihallis toimunud üritused vastakaid tundeid.

Minu jaoks on Aastalõputurniir olnud alati tähtis sündmus, sest see toimub tavapärases kossumekas Kalevi Spordihallis ning mängitakse tavajalgpallist erinevat mängu. Möödunud detsembris sai Kalevis oldud mitu korda, kui tegutsesin nii treeneri, mängija kui ka korraldustiimi liikmena.

Mäletan veel aegu, mil kahepäevane kõrgliiga turniir meelitas kohale nii palju vutisõpru, et Kalevis oli raske istekohta leida. Nüüd on kõva sõna see, kui lisaks mängijatele keegi veel kohale ilmub. Samuti on kurb kõrvalt vaadata, kuidas säärane vahva koosviibimine on mõne jaoks muutunud maailmameistrivõistluste või Meistrite liiga finaaliks, kus võitmine on kõige olulisem.

Lõppenud Aastalõputurniiril oli palju toredaid hetki, mida võiks meenutada, aga rohkem jäid meelde negatiivsemad asjad, mistõttu panin kirja kolm küsimust ja mõtet.

Kellele korraldatakse legendide turniiri?

Legendide turniir startis 2023. aastal, kui Premium liiga võistlusele otsiti väärikat asendajat. Niigi pika kõrgliiga hooaja järel kedagi Kalevisse ajada oli kriminaalne, seepärast mängiti koroona-eelseid aastalõputurniire duubelvõistkondadega. Mõte pühendada poolekuise turniiri viimane võistlus legendidele on kiiduväärt.

Nüüdseks on toimunud kaks legendide turniiri ja võib tõdeda, et seda kõike võiks ja saaks serveerida palju vägevamalt. Sarnaselt tunamullusele oli ka eelmise aasta turniiril vaid kuus tiimi: Pärnu Vaprus, Tallinna Kalev, Tallinna Levadia, Paide Linnameeskond, Tallinna Flora ja Kuressaare. Kuhu jäid Nõmme Kalju, Narva Transi ja Tartu Tammeka legendid? See jääb arusaamatuks, sest need kolm satsi on Eesti meistriliigas mänginud juba nii kaua, et mingid legendid võiksid neil ju eksisteerida küll.

Võib-olla oli Kaljule, Transile ja Tammekale takistuseks see, et turniir toimus 30. detsembril, mis teadupärast oli esmaspäev. Kohe kindlasti oli see takistuseks potentsiaalsetele pealtvaatajatele, sest Kalevis oli inimesi vaid käputäis. Alanud aastal tuleks see asi üle vaadata, et sedavõrd äge üritus võiks toimuda nädalavahetusel, mitte keset tööpäeva tühjade tribüünide ees.

Samuti viskaksin kivi turundusosakonna kapsaaeda, sest nagu mainitud toimus turniir 30. detsembril, aga sotsiaalmeediasse paisati üksainus postitus päev varem. Tasuks noomida ka klubisid, kes oleksid võinud oma meeskondade koosseisud avalikustada nädal või kaks varem, mitte päev või mõned tunnid enne turniiri algust. Klubidel oli see võimalus olemas, et presenteerida oma võistkonda ning seeläbi meelitada inimesi Kalevisse. Kahju, et mitte keegi ei kasutanud seda võimalust ära.

Üldplaanis on tore, et säärane sündmus eksisteerib ja rohkem legende on osalemisest huvitatud. Aga nii alaliit kui klubid, andke sellele kõigele vunki juurde, palun!

Kas keegi enam reegleid ei loe?

Negatiivselt oskasid särada Lasnamäe Ajax ja Tallinna Flora. Kui esimese organisatsiooni puhul oli teemaks see, kuidas nad seenioride turniiril sünniaastaga sahkerdasid ja seejärel teadlikult valetasid, siis teine klubi läks reeglitega vastuollu, nende tulemused tühistati ja sellega seoses läksid karikad ümberjaotamisele.

Kuigi Flora patustamine on arusaadavalt häbiväärne, siis usutavasti oli kõik kinni juhendi mittetundmises. Nimelt osales Flora II võistkonnas 2010. aastal sündinud mängija, kes pallis möödunud hooajal vaid noorteklassis, aga täiskasvanute liigade turniiridele on lubatud üles anda uusi mängijaid, kes on sündinud 2009. aastal või varem.

Ajaxi puhul on olukord märksa tõsisem, sest kõik märgid viitasid sellele, et nad teadsid väga hästi, millega nad tegelevad, üritades hiljem oma süüd teiste tiimide ja korraldajate peale veeretada. Ei läinud läbi. Nagu seenioride üritusel õigust mõistnud EJL-i kohtunike komisjoni liige Uno Tutk ütles: "Kui sa rikud, siis saad selle, mille oled ära teeninud."

Loodetavasti on need kaks lugu kõikidele tiimidele hoiatuseks, et ei tasu reegleid rikkuda, sest ühel hetkel tuleb see vale kusagilt välja.

Miks tuldi kaklema?

Kui möödunud hooajal oli Starmedia III liiga kuningas, siis Aastalõputurniiril oldi lihtlabased toorutsejad. Milleks? Mida see neile andis? Osaleda selleks, et vastaseid lõhkuda ja hiljem rüselust korraldada ... Arulage. Toon meeldetuletuseks välja, et Starmedia sai viie mänguga kolm punast ja kaks kollast kaarti. Lisaks kõigele pidi üks Team Helmi liige võistluse enneaegselt lõpetama, sest antud kaakide tõttu oli tal küünarnukk liigesest väljas.

Starmedia sigatsemisest räägiti ka "Pikk ette (ja ise järele)" 303. saates:

Täiskasvanud mehed võiksid mõista, et nad on oma käitumisega eeskujuks fännidele. Nimelt osalesid Starmedia ultrad ka fänniturniiril, kus nelja mänguga kogunes üks punane ja viis kollast kaarti - päris sarnane muster. Huvitav oli muidugi see, kuidas Starmedia poolehoidjad keeldusid fänniturniiri laululahingus osalemast, aga III liiga võistlusel kostitati nii vastasmeeskonna mängijaid kui kohtunikke solvavate venekeelsete väljenditega, näiteks karjuti pärast Türi Ganvixiga toimunud kohtumist, et vilemees on p***rast.

Minu hinnangul on Starmedia puhul ainest, et neid trahvinõudega kostitada, sest antud jõhkrutsemine ja mängijate ning fännide poolt hõigatud solvangud teiste suunas ei kuulu jalgpalli juurde.

***

Mõtteainet peaks nüüd jalgpalliliidule ja teistele asjaosalistele jaguma. Ei saa salata, et Aastalõputurniir vajab mingisugust uut hingamist, aga ei imesta, kui kõik läheb vanaviisi edasi.

Positiivse poole pealt tooksin välja fänniturniiri, kus Viies Sektor ja Roosad Pantrid said heidelda rändkarika nimel, Georg Roy Nuudi kerkis kultuskangelaseks, Christina Siim oli parim mängija ning laululahingu eel andsid rühmitused teada, kas nad elavad EJL-i presidendivalimistel kaasa Aivar Pohlakule või Ragnar Klavanile. Head uut jalgpalliaastat!