Eesti koondise peatreenerina esimesed treeningud läbi viinud Jürgen Henn (37) rääkis põgusalt, kuidas tal siiamaani on läinud ja mida ta plaanib teha esimeses koondiseaknas, kus peetakse kaks Balti turniiri kohtumist.

Eesti koondis kaotas teisipäeval Thomas Häberli lahkumismängus Šveitsile 0:4, misjärel võttis meeskonnas ohjad üle Henn. Ta tegi esimese treeningu kolmapäeva hommikul Luzernis, aga siis ilma uute abitreenerite Joel Indermitte ja Arno Pijpersita, kes olid Eestis. Täna tegi uus treeneritetiim täies koosseisus esimese treeningu Lillekülas.

Kui palju Indermitte ja Pijpers asjaga seotud olid, enne kui koondis uuesti kodumaale jõudis? "Olime omavahel ikkagi kontaktis, kuidas esimesed sammud teha. Rääkisime treeningutest ja arutasime mängijatest. Töö abitreeneritega käis taustal päris tihedasti," avaldas Henn.

Henni sõnul toimus treenerivahetus Šveitsis tavapäraselt. "Võtsime õhtu kokku ja järgmisel päeval oli treening. See on ka tavaolukorras selline, et abitreenerid võtavad selle mängujärgse treeningu tihtipeale endale, aga lihtsalt ma sain kohe oma ideedega natuke alustada. Mängijate jaoks midagi uut või drastilisi muudatusi ei olnud."

Kuna uusi abitreenereid Šveitsis ei olnud, siis oli Hennile esimesel treeningul abiks koondise endine füüsilise ettevalmistuse treener Michael Müller. Häberli oli samuti kohal, aga jälgis kõrvalt. "Kuna grupp oli väiksem, 11 mängijat, siis sain ise hakkama ja suurt abi ei olnud vaja.

Thomas oli väljaku kõrval olemas, et meeskonnale viimast korda nägemist öelda, aga treeningprotsessis ta aktiivselt ei osalenud. Michael andis täna viimased asjad uuele fitnesstreenerile üle ehk see üleminek oli sujuvam, mitte päeva pealt."

Kahe päevaga mänguplaani selgeks ei tee

Henn andis mõista, et tunneb ennast uues rollis koduselt. "Kindlasti on see suur muutus, kas oled abitreener või peatreener, sest mängijad joonduvad lõpuks ikkagi peatreeneri järgi. Mul on nüüd teistsugused ülesanded ja teistsugune roll, aga kuna viimasest peatreeneritööst ei ole kuigi palju möödas, siis sisseelamiseks ei ole eriti aega vaja," viitas Henn sellele, et ta juhendas pikalt FC Florat, kust ta lahkus eelmise aasta lõpus.

Koondises töötamise ja klubis töötamise vahele ei saa võrdusmärki panna. "Kindlasti on see teistmoodi, sest igapäevaselt ei saa kätt soojas hoida. Klubitreenerina oled kogu aeg töömullis sees, aga koondisetreenerina tuled korraks laagrisse, läheb mõni hetk aega, et sisse elada, sest igapäevaselt ei ole mängijatega seotud. See võib-olla nõuab natuke ümberlülitamist või sisseelamist korraks, aga järgmisel päeval saad aru, milline on töö- ja elurütm."

Kas võrreldes Häberli-ajastuga on Henn koondise juures juba midagi teistmoodi teinud või läheb suhteliselt samamoodi edasi? "Pigem suhteliselt samamoodi. Ma arvan, et tänapäeval võib-olla selliseid drastilisi muutusi kohe ei tehta. Eks igaühel on mingisugune oma käekiri ja mingisugused nüansid reeglites, kuidas elu laagris korraldada, aga päris paljud protsessid on hästi tööle saadud. Lihtsalt mingisugused reeglid vajasid ülekäimist, et saaksime ühtemoodi aru, kuidas grupp töötab ja mis on meie standardid, aga 90-kraadilist muutust ei olnud."

Kui lihtne või raske on mängijatele kahe päevaga mänguplaan selgeks teha? "See on võimatu!" vastas uus peatreener naerdes. "Kahe päevaga saame anda esimesed alged, mille peale saab hakata ehitama. Iga kogunemisega soovime järgmised sammud teha. Praegu ei saa väga palju teha. Saame rääkida põhiülesannetest, aga mänguplaani selle ajaga selgeks ei tee."

Ta lisas: "Kui oodata, et juba kahe päeva pärast mängime seda jalgpalli, mis on minu peas või kuidas võiksime mängida, siis seda kindlasti ei juhtu. Me näeme võib-olla alles esimesi samme ja see on selge, et eriti esimestes mängudes keskendume vastasele vähem. Meil on vaja mängijatel oma ülesanded ja rollid paika panna, millistel positsioonidel ja mida neilt ootame."

Kui Häberli käe all mängis Eesti koondis viiemehelise kaitseliiniga, siis Henn vahetab selle suure tõenäosusega neljamehelise vastu välja. "Ma tunnen, et tõenäoliselt enamike vastastega oleme võimelised neljaga mängima. Tugevamate vastu, kui peame rohkem kaitsma, eeldab natuke mingite mängijate ümbertõstmist. See on alles lähtekoht ja mõningate mängijate positsioonid ei ole veel paigas. Need loksuvad paika lähtuvalt nende profiilist ja mängumudelist, mille peame välja töötama. Mõningate mängijate rollid ja positsioonid muutuvad, kus ma tunnen, et nende oskused või tugevused võiksid paremini esile tulla."

Muutused on vajalikud, aga koondis vajab aega

Henn rõhutas korduvalt, et samamoodi pole mõtet edasi minna ja muutused toimuvad samm-sammult. Eesmärk on lõpuks mängupilt ja tulemused samas suunas liikuma saada. "Kuskilt tuleb alustada. Ma ei ole kunagi vaadanud tulemust täiesti eraldi, alati on see lõpuks oluline, aga võib-olla teatud hetkedel ei ole see esimene kriteerium, millest hakkad mängu vaatama.

Aga see on selge, et ükskõik mis olukorras või mis ülesannetega või mis koosseisuga, läheme võidu peale mängima. Selle sees hindame, millised sammud on meil meeskonnana vaja teha. Saame väga palju infot mängijate kohta, kuidas nad väljakul sobivad nendesse rollidesse. Need kaks mängu [Balti turniiril] annavad selle kohta väga palju infot. Peame olema julged, et muutusi teha. Ma ei näe, et see oleks teistmoodi võimalik.

Mängu ehitamine käibki ühest mängust teise - mängid, teed vigu, eksid, midagi tehakse hästi, analüüsid ja järgmine mäng juba proovid ehitada järgmist sammu sellele, mida nägid, mis toimis, mis ei toiminud, võib-olla kohandad natuke ja samm-sammult võiksime oma mänguga olla seal, kus oleme üles ehitanud sellise meeskonna, kes suudab mängida ka tugevamatega, teades oma ülesandeid väljakul. Sinna tahaksime ühel hetkel jõuda, sest ma arvan, et väikese koondise ainus eelis saab olla see, et oleme hästi kokku mänginud.

Loomulikult on tulemus peamine, aga selle kõrval peame hindama progressi, kas liigume lähemale sellele, kuidas tahame mängida ja kas see loob mingid eeldused, et kunagi hiljem teha tulemust. Kui hakata kohe ainult tulemusele mõtlema, siis juhtub see, et me ei tee esimest sammu, mille peale saame hakata edasist mängu ehitama. Lõpuks on see ideaalne, kui mängupilt ja tulemus liiguvad samas suunas. Võib-olla mõnda aega on mõistetav, kui see ei ole nii, aga ühel hetkel peavad need liikuma samas suunas ja olema seoses."