FC Kuressaare kaitsja Rasmus Saar lausus pärast 2:1 võitu Narva Transi üle, et füüsiline võitlus on nende leib ja võib-olla just seetõttu suudeti Trans sel hooajal juba teist korda alistada.

Kas klubi 28. sünnipäeva tähistamine andis meeskonnale indu juurde? "Võib-olla küll! Koduväljak, muruväljak, ilus väljak. Väga mõnus oli mängida. Publikut oli, elasid kaasa, see andis jõudu mängida. Super-super päev!" kiitis Saar Soccernet TV otseülekandes.

Mängus tekitas omajagu segadust 75. minutil penaltiga lõppenud situatsioon, kus Mark Maksimkin kukutas esmalt ühe värava all Otto-Robert Lipu ja seejärel jõudis uuesti rünnakule Trans, nõudes nurgalöögile eelnenud olukorras Märten Pajunurmele käega mängu. Alles siis kõlas kohtuniku vile, aga kas mängijad said platsil üldse pihta, millist olukorda videost kontrolliti? "Korra oli jah dilemma, kas vaatavad Otto olukorda või Pajunurme olukorda - kumb saab? Kui aus olla, siis ma ise ei näinud kumbagi. Vilistati penalti meile ja siis oli selge, et Pajo lööb ära," muigas Saar.

Miks on Trans Kuressaarele sobiv vastane ja kas Sander Post tegi niivõrd hea mänguplaani? "Ei oska öeldagi. Nad mängivad võitluse peale ja meie ka. Meile sobib see mäng, ju see on põhifaktor. Seekord nii. Kõike ei saa ka ära öelda, aga eks me mängime lihtsalt oma mängu. Tammeka vastu oli meil ka võimalusi, ei löönud ära. Teadsime, et täna tuleb neid ka ja tuligi - küll vähem, aga ikkagi tuli. Tuleb oma mänguplaanist kinni hoida, siis tuleb tulemus ka lõpuks."

Saar ei hakanud tegema nägu, nagu poleks tabeliseis end viimaselt realt kaheksandaks vinnanud Kuressaarele oluline. "Eks kõik veidi vaatavad. Väga tähtsad kolm punkti ikkagi. Tipus on tihe ja lõpupoole on nüüd ka tihe, väga-väga mõnus võitlus."

Kas peatreener Post lubab meestel võidu ja Kuressaare sünnipäeva puhul teel Tallinnasse kooki ka süüa? "Ma loodan küll! Vahermäel oli just sünnipäev ka - tõi burkse meile, aga need olid veidi jahedad. Oleks tore, kui nüüd kooki ka tooks!" naeris Saar.

Narva Transi peatreener Roman Kožuhhovski lausus, et esmajoones ta kaotuse üle mõistagi pettunud. "Minu arust näitasime teisel poolajal taset, aga mängu käik kujunes selliseks, et oli vaja kaotusseisust väravat püüda. Pühendasime kogu jõu sellele, et viigini jõuda, see meil ka õnnestus. Aga siis andsime jälle penaltist värava ära. Poiste suhtumisega jään rahule," sõnas ta.

"Minu enda emotsioonid on mõistagi vastakad, sest kui öelda naljaga pooleks, siis elan ju ka Kuressaarele kaasa ja tegime ... mitte kingituse, aga ... Tuleb meeles pidada, et pärast eelmist mängu Kuressaarega oli meil periood, kus näitasime nii head jalgpalli kui ka tulemusi. Seetõttu loodan, et nii läheb ka nüüd," lisas Kožuhhovski.

Kui mullu võttis veel tema juhendatud Kuressaare Transi üle võidu neljas mängus kolmest, siis nüüd on Kožuhhovski pidanud Transi peatreenerina mõlemas tänavuses kohtumises Kuressaare paremust tunnistama. "Ju siis praegusel hetkel on Kuressaare meile keeruline vastane. Aga annan endast Transi peatreenerina kõik, et seda negatiivset statistikat edaspidi muuta!" muigas Kožuhhovski.

Mõistagi tabas teda Kuressaarde sõites nostalgiahoog, sest ta töötas meeskonna peatreenerina viis aastat. "Tulin tagasi küll teises rollis, aga ikkagi oli naasmise tunne. Kuressaare jääb alatiseks mu südamesse, seetõttu soovin neile parimat. Aga sellist kingitust me kindlasti teha ei tahtnud!"