Tartu Tammeka jäi eelmisel hooajal Premium liigasse püsima tänu üleminekumängudele. Klubi tegevjuht Kristjan Tiirik (41) tõdes intervjuus Soccernet.ee-le, et Eesti suuruselt teises linnas jalgpalli arendamine pakub mitmeid väljakutseid, millega rinda pista.

Algava hooaja eel on Tammekast lahkunud mitu põhimeest, 31. jaanuari hommikuse seisuga pole ühtegi nimekat pallurit juurde toodud. Värbamistaktika koos eelmise aasta ebaeduga on muutnud fännid ja muud huvilised skeptiliseks – nad pakuvad Tammekale 2024. aasta Premium liiga hooajal viimast kohta ehk Esiliigasse kukkumist. Mida arvab sellest Tiirik?

Tiirik on Tammeka legend. Möödunud sügisel klubi ajaloo sümboolsesse koosseisu valitud mees mängis sinisärkide eest kokku 373 mängus ja lõi 129 väravat. 2016. aastal sai temast Tammeka tegevjuht ning juba aasta hiljem lubas ta, et 2020. aastal mängitakse medalitele, mida ei juhtunud. Klubi laeks on jäänud seni kõrgliiga viies koht. Mullu sõnastati eesmärgiks, et 2027. aastal võiks klubi olla Eesti meister nii meeste kui naiste seas ning esineda edukalt Euroopas. Mida selleks tegema peab?

Soccernet.ee-le antud pikas intervjuus räägib Tiirik konkurentsist Tallinna klubidega, noortetööst, toetajate leidmisest, klubi toimimisest, Tammeka praegusest olukorrast, pikaajalistest eesmärkidest, tema enda rollist ja muust olulisest. 

Kuidas läheb?
Töiselt. Eelmine hooaeg lõppes detsembri keskpaigas, kuna viimase hetkeni oli lahtine, kas jääme püsima või mitte. Ütleme nii, et negatiivse stsenaariumi korral oleks pidanud struktuuris muudatusi tegema – peamiselt personali tasandil –, aga kui oli selge, et jääme kõrgliigasse, siis algas ettevalmistus uueks aastaks.

Eile (24. jaanuaril – M. S.) oli liidus litsentseerimine ja see võttis ka oma aja. Kokkuvõtvalt läheb töökalt, toimetamist on palju. Kaugelgi see uus hooaeg on – kohe on jaanuar läbi ja veebruar läheb mängeldes.

Hooaja lõpust on möödas rohkem kui kuu. Kui vaatad tagasi, siis mis tundeid praegu eelmine hooaeg tervikuna tekitab?
Noh ... Ega ta loomulikult ... Okei, kui me räägime esindusmeeskonnast, siis alustaks ehk sellest, et seda nähakse kõige rohkem. Esinduse sportlik edu tähendab enamiku jaoks kogu klubi, aga tuleb aru saada, et Tammeka pole ainult esindusmeeskond – oleme Lõuna-Eesti suurim püramiidklubi, meil on nii tüdrukute kui poiste noortesüsteemid. Tammeka on esindusmeeskonnast natukene suurem, aga paraku on nii, et esindusmeeskond ongi paljude jaoks kogu klubi.

Vaatame korraks tervikpilti. Esindusnaiskond tegi ajalugu, kui võitis klubi ajaloo esimese pronksi – see on väga positiivne. Noortes saavutasime kolm hõbedat – U19 Eliitliigas, U17 Eliitliigas ja U14 Esiliigas. Sportlikult läks hästi ja kuna oleme lisaks Tallinna Kalevile ja Tallinna Florale ainus Eesti klubi, kellel on igas vanuseklassis võistkond olemas, siis meie noored saavad kogu aeg mängida Eesti kõige kõrgemal tasemel – see on ka üks meie eesmärkidest.

Tulles tagasi esindusmeeskonna juurde, siis Wyscouti hooaja kokkuvõttes oli meie xP (eeldatavad punktid – M. S.) 15 punkti võrra suurem kui lõpuks teenisime. Nagu öeldakse, on suured ja väikesed valed ning statistika, aga midagi see ju näitab. See xP tugineb mängus loodud momentidele ja selle põhjal jäi meil justkui 15 silma saamata (robustse arvutuse toel oleks Tammeka lõpetanud kaheksandal kohal – M. S.). Paneme sinna juurde veel võtmemängijate vigastused ... 

Komplekteerisime plaaniga, et Kevin Mätas on ainus puhas ründaja, aga ta sai avamängus vigastada ja oli ligi kolmandik hooajast katki. Tanel Langi hooaeg lõppes kevadel. Lisaks veel [Artur] Uljanov ja teised, kes olid ka vigastustega kimpus. Kui meiesuguses võistkonnas on mitu võtmemängijat väljas, siis on keeruline.

Suur roll oli ka 12 viigil, mis pole tavapärane. Viimasest ringist jäi näppude vahele vaid kolm punkti, mis oli selge altminek. Seepärast mängisimegi viimases voorus püsimajäämise nimel. Pääsesime üleminekumängudele ja võitsime, seega võib esindusmeeskonna hooajale panna hindeks rahuldav miinusega. Jäime kõrgliigasse püsima, aga kuna hooaeg varem jäime kuuendaks, siis minimaalne eesmärk oli sama tulemust korrata või võimalusel isegi kõrgemal lõpetada. Aga nagu näha, siis spordis läheb tihti teisiti. Võistkonna potentsiaali poolest poleks me tohtinud olla seal, kus olime, aga need on juba oleksid. Võib-olla viie aasta pärast keegi ei mäletagi enam, et mängisime üleminekumänge. (Naerab).

Tegelikult hooaja lõpp ja viimane voor olid ju ka positiivsed – viimases mängus võitsite Tamme staadionil üle 1000 pealtvaataja ees Harju Laagrit.
Jah, publikurekord ikkagi. Iga mäng võiks selline olla. Kui midagi on kaalul, siis inimene tuleb kohale, mis näitab, et Tammeka läheb neile korda ja nad tahavad käia staadionil – see oli väga vinge!

Positiivsest küljest liitus suvel meiega [Ahmed Adebayo] Basher, kes sulandus kiiresti sisse ja hooaja lõpus meid heas mõttes tassis. Lisaks noored, näiteks [Herman] Pedmanson kerkis võtmemängija rolli. Loomulikult polnud kogu hooaeg ainult negatiivne, aga nagu spordis ikka, siis on raske ennustada, mis seis on hooaja lõpus.

Mida teha, et publikut oleks palju igal mängul? Kui eelmise aasta keskmine oli 333, siis tegelikult võiks see arv olla ju umbes 500.
Muidugi on meie eesmärk tõsta kodumängude külastatavust. Eks publikuhuvi mõjutab mitu tegurit. Kui kaalul on midagi, mis rahvast kõnetab, siis huvi on suurem. Kui meeskond vireleb ja ei paku positiivseid emotsioone, siis paratamatult on publikut vähem. Alustuseks tahame rohkem aktiveerida sisemist kogukonda, seejärel neid inimesi, kes pole klubiga seotud.

Tahame muuta kodumängud võimalikult meeldivaks ning panustada turundusse. Samas peame mõistma, millega me konkureerime – kui ilm on kehv ja mängust on teleülekanne, siis inimene vaatab tõenäoliselt kodust. Pluss sel aastal on suvel suurturniir ja ka Tartu 2024, mis tähendab, et toimub ka palju teisi üritusi.

Tartu 2024 võiks ju olla miski, mida saaks ära kasutada.
See on plaanis, jah. Aga mingit garantiid sel pole.

Kui eelmise hooaja eesmärk oli kuues koht, siis mis on algava hooaja siht?
Leppisime treeneritega kokku, et veebruari keskpaigas, kui meeskond on komplekteeritud, paneme eesmärgi konkreetsemalt paika. Aga mitte mingil juhul ei taha võidelda püsimajäämise nimel ehk lõpetada kahel viimasel positsioonil. Soovid on sellest kõrgemad.

Eelmise aasta alguses näitasite visioonikava, kus oli kirjas, et Tammeka võiks olla 2027. aasta Eesti meister. Kas eelmise hooaja valguses on suur eesmärk jäänud samaks või on see natukene muutunud?
Visioonikavas oli ideaalstsenaarium, mis on praegu kindlasti sama. Hooaja eel on meil visiooni ja strateegia koosolek, kus räägime, mida oleme teinud ja kus oleme. Nagu ütlesin, siis Tammeka tervikuna on suurem kui esindus – meil on naiskond ja noored –, seega kava hõlmab rohkem valdkondasid, aga praegu on fookuses esindusmeeskond ja Eesti meistritiitel.

Oleme paika pannud esindusmeeskonna strateegia. Oleme kirjeldanud, milline võiks olla see meeskond, mis mängib medalitele ja tiitlile – millist tüüpi mängijaid on vaja ja nii edasi. Mingid käigud tegime sellest lähtuvalt ka eelmise aasta alguses, kindlasti jätkame samal rajal.

Milline on esinduse strateegia?
Detailidesse laskumata tähendab see sisult seda, kui suur on meeskond, kui palju on kogenud, noori ja vahepealseid mängijaid, millised ootused neile on ja nii edasi. Võõrmängijate puhul on maksimaalne vanus 23, sellest vanemaid me ei vaata. Noorte palluritega sõlmime pikad lepingud.

Kui palju on vaja kogenud mängijaid Tammeka enda noorte kõrvale?
Meie eesmärk on tasakaal – noormängija peab pingutama, et jõuda esinduse eest väljakule. Aga kindlasti ei tähenda see seda, et noored enam võimalusi ei saaks. Pedmanson on hea näide. Mingil määral kasvas ta roll vigastuste tõttu, aga ta sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Arvan, et temasuguseid mängijaid on meil veel.

Kui noored saavad võimaluse, peavad nad selle ära kasutama ja näitama, et nad suudavad. Mida rohkem noored kogemusi saavad, seda parem. Kui mängija tahab kuhugi jõuda, peab ta kõrgliigas debüteerima enne täisealiseks saamist – see pole ainult Eestis nii, vaid ka laias maailmas. Võtame kasvõi Ragnar Klavani, kes alustas kõrgliigas mängimist 16-aastaselt. Vaadake, kuhu ta välja jõudis. Loomulikult on ka hiliseid arenejaid, aga noh, need on pigem erandid.

Tammeka noortepüramiid on suur. Milliste sammudega minna kvantiteedi pealt kvaliteedi peale, et rohkem noormängijaid tõstaksid esinduses pead?
Meil on noortetöös kaks selget suunda – tipp- ja harrastusjalgpall. Kui räägime tippjalgpallist, siis iga aasta võtame paremad noored esindusse. Aga kui vaatame, kui suure hulga seast valitakse mujal maailmas, siis palju mängijaid ei garanteeri midagi.

Kvaliteedi tõstmise juures on üks pool kindlasti mängijate skautimine, et tuua Lõuna-Eestist andekamad noored meile ning luua neile treenerite ja tugisüsteemi näol keskkond. Need on sammud, läbi mille saab tõsta tippjalgpalli suuna kvaliteeti. Aga selle töö vilju tõenäoliselt lähemate aastate jooksul ei näe. Võib näha, aga jalgpallis võtavad arengud kaua aega.

Oleme selle kandi noored ära kaardistanud. Tegelikult ka Mait Vaino, kes mängis end eelmisel aastal U17 koondises põhisse ja on minu silmis mängija, kes võiks kerkida uuel hooajal meie keskkaitsjate osakonnas esile, on Heliose kasvandik, kes liitus meiega eelmisel aastal. Eks neid mängijaid on veel. Üritame leida erinevaid koostöövõimalusi – FC Otepääga (III liiga klubi – M. S.) on meil koostööleping.

Näen, et tulevikus võiks midagi sarnast olla ka mõne Tartu klubiga, aga miskipärast võtavad kõik endale eesmärgiks jõuda kõrgliigasse. Võib-olla nad ei teadusta endale, mida see reaalselt tähendab. See on ühe klubi jaoks igas mõttes väga suur väljakutse, nii mängijate kui staff ’i poole pealt. Kõrgliigasse jõudmine on päris suur asi, see pole nii lihtne.

Kuidas te neid Lõuna-Eesti noori skaudite?
Meil on konkreetsete vanuseklasside treenerid, kes märgivad huvitavad mängijad ära ja nii edasi. Aga lõpuks on ikkagi see, et meie pakutav keskkond peab olema parem ja põnevam kui see, kus need noored täna on. Töötame selle nimel.

Kui noorest saab Tammeka põhimees, siis kuidas teda endal hoida, et ta ei läheks Tallinna klubidesse? Kohe meenuvad Martin Miller ja Henri Käblik. Miller siirdus 2017. aastal Tammekast Tallinna Florasse, Käblik läks eelmisel aastal Tallinna Levadiasse.
Need kaks mängijat on täiesti erineva looga. Milleri puhul oli lihtne. Ta tegi esimese mängu 16-aastasena ja üsna kähku sai selgeks, et ta peab järgmise sammu tegema. Käbliku puhul oli olukord teine. Soovisime temaga kindlasti jätkata, sest ta tegi alles esimesi samme, aga tema soov oli liituda Levadiaga. Eks see mängis ka rolli, et Levadia jõuliselt survestas ja tegi oma pakkumise. See, kus Käblik täna on ja millised võimalused tal on, ma ei tea, aga Tammekas oleks ta kõrgliigas saanud rohkem mängida. Aga eks ta sai ära proovida.

Mida teha, et Tammeka saaks võidelda Tallinna klubide vastu? Et mehed ei läheks pealinna, vaid jääksid Tammekasse ja aitaksid klubil võita medaleid.
Selleks on meie noortesüsteem ja ümbritsevate piirkondade parimad noored. Noorte esimene samm võiks ikkagi meie juures olla, sest täna on meil samad treeningtingimused nagu Tallinnas. Meie suur trump on ka see, et noored saavad võimaluse. Kui juhtubki, et keegi läheb siit minema, siis tihti vaadatakse, et keegi võttis kellegi ära või midagi sellist, aga see pole nii. On loogiline, et kui keegi on meie juures pikalt olnud, siis ta otsib muutust ja uusi väljakutseid. Tallinnasse minek on arusaadav, sest täna on väljaspool Harjumaad lisaks meile veel Pärnu ja Narva. Eesti noorel pole väga palju variante.

Mu enda sõnum meie noormängijatele on, et Tammeka ei saa olla nende jaoks tipp. Kui tuled kunagi tagasi nagu Sander Puri või Taijo Teniste, siis see on väga tore, aga eesmärk jalgpallurina peaks olema siit edasi minna. Ma ei mõtle, et nad peavad Tallinnasse minema, aga karjääriredelil tuleks järgmine samm astuda võimalikult kiiresti.

Kuidas saaks teha nii, et kogenud mängijad valiksid Tallinna klubide asemel Tammeka?
Alustame sellest, et erinevad Premium liiga klubid toimivad erinevalt. Meie oleme kogukonnaklubi, meie eelarve sõltub toetajate panusest. Meil pole ühte jõulist inimest, kes suudab ise mingeid asju tagada ja läbi selle eelarvet kasvatada. Sellest see algab.

Kui tahad tuua Tallinnast kogenud mängijat, pead arvestama sellega, et tal on pere ja muu elu seal, seega pead oluliselt rohkem panustama kui mõni Tallinna klubi, sest neil pole vaja elamispinna pärast muretseda. Samas Teniste ja Puri on teistpidi näited. Nad on Tartu taustaga ja on siia tagasi kolinud. See on mingis mõttes individuaalne, aga rolli mängib ka finants. Kui rahakott oleks põhjatu, siis saaksime Tallinnast vendi ära tuua, aga meil pole sellist võimalust, töötame teistel alustel.

Milline on Tallinna ja Tartu vahel konkurents treenerite osas?
See on mõlemat pidi. Oleme ise toonud Tallinnast – viimati Peeter Kusma –, aga paljud on siit ära läinud. Näiteks eelmise hooaja naiskonna peatreener Sirje Kapper, kes oli samal ajal ka naiste A-koondise peatreener, otsustas ainult koondisega jätkata. Näiteid on veel, kasvõi [Flora naiskonna peatreener Aleksandra] Ševoldajeva või [Flora esindusmeeskonna peatreener Norbert] Hurt. Ühest küljest on see mõistetav, sest sealsed väljakutsed on teistsugused. Peab ka seda mõistma, et treenerid tahavad karjääris samuti muutust ja astuda järgmisi samme.

Aastate jooksul on Tammekast läinud mitu inimest jalgpalliliitu. Näiteks liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo, koolitusosakonnas tegutsev Indrek Koser ja "Mängija teekond tippu" projektijuht Mario Hansi. Kas see on tunnustus heade inimeste ettevalmistusest või pole Tammekal neid võimalik realiseerida?
Ühtset vastust on siin keeruline anda. Meie huvi ja soov on inimesi hoida võimalikult kaua meie juures, aga teisest küljest näitab see, et oleme suutnud leida inimesi, kes pakuvad tööandjatele huvi. Lõpuks taandub see individuaalsele arengule – igal inimesel on oma motivaatorid. Ei saa eeldada, et inimene tahab elu lõpuni Tammekas olla. Saab luua selleks sobilikke tingimusi, aga tihti on elus teisi kõnetavaid väljakutseid. See ei tähenda, et nad ei võiks kunagi klubisse naasta – nad on alati siia tagasi oodatud.

Kui suur teil selle aasta esindusmeeskonna eelarve on?
Laias laastus sama, mis eelmisel aastal ehk veidi alla poole miljoni. Eelmisel aastal oli 475 000 eurot.

Kuidas eelarvet kasvatada?
Tänases majanduslikus olukorras on esimene väljakutse eelarve säilitamine, lihtne see pole.

Miks on eelarve kasvatamine keeruline?
Globaalmajanduse seis on mõjutanud igapäevaseid tegevuskulusid. Näiteks elektrihinna tõus, mis mõjutab otseselt meie igapäevatööd. Ka treenerite ja töötajate palgasurve, mis on tekkinud inflatsiooni tõttu. Lisaks transpordikulud. Sama probleem on ka ettevõtjatel. Sõltub muidugi ettevõttest, aga üldiselt on nii, et ühed võitlevad ellujäämise nimel, teised tõmbavad otsi koomale. Ilmselgelt on ettevõtete esimene kokkuhoiukoht just sponsoreerimine. Kõik see kokku teebki eelarve kasvatamise raskeks.

Kas Tammeka on kaalunud koostööd ülikooli või mõne teise sarnase asutusega?
Ei, tänasel päeval mitte.

Tuleme algava hooaja juurde. Tammekast lahkus mitu põhimeest – Uljanov, Mätas, Puri –, aga täiendused nii nimekad pole. Milline on komplekteerimisplaan sel talvel?
Loodame, et lähiajal tuleb tipuründaja positsiooni kohta uudiseid. Praegu on meil sel kohal eelmise hooaja Esiliiga B parim väravakütt Priit Peedo, aga oleme Mätasele valmis vaadanud kindla asendaja. Siis on meil testimisel üks kontrolliv poolkaitsja Ghanast – David Epton –, kes on seni näidanud end väga heast küljest, ning Wolfsburgi akadeemia taustaga ääreründaja Sidnei Balde Djalo. Töötame selles suunas, et saaksime mõned positsioonid täidetud ja oleksime hooajaks võimalikult hästi mehitatud.

Hooaja alguses peate hakkama saama ka Tenisteta, kes on vigastatud. Kuidas korvate need kogemused, mida pakuvad Puri ja Teniste?
Selliseid mängijad on meeskonda vaja. Kui vaadata statistikat, siis Puri mängis eelmisel hooajal vigastuste tõttu üsna vähe, aga väljaspool mänge on temasugused mehed muidugi väga vajalikud. Taijo taastub praegu vigastusest ja kehtivat lepingut tal pole, aga oleme temaga suhtluses ja vaatame, kuidas läheb. Ta ise tahab kindlasti jätkata. Loodetavasti on ta murule minnes valmis mängima.

Nii hooaja esimestest trennidest kui mängudest on puudunud kaitsja Kevin Anderson. Mis seis temaga on?
Keviniga hetkel läbirääkimised nii-öelda käivad. Tal toimusid tööalaselt muutused, seega praegu on ta küsimärgi all, vaatame.

Praegu on vabad mitu kogenud Premium liiga meest, näiteks Kaimar Saag, Sergei Mošnikov, Aleksandr Kulinitš, Aleksandr Volkov ja Tristan Koskor. Kas need mehed on plaanidest läbi käinud?
Eks me ikka oleme suhtluses olnud. Osad nimed, kelle välja tõid, on ise meie poole pöördunud ja oleme nad välistanud.

Nimetatute seas on ka endine Tammeka ründaja Koskor, kes oli mullu Premium liiga parim väravakütt. Kui tõsiselt temaga suhelnud olete?
Praegu on veel vara kommenteerida. Loomulikult oleme Tristaniga suhelnud.

Soccernet.ee-le teadaolevalt on Nõmme Kaljus hooaja ettevalmistust alustanud Koskor osalenud Tammeka treeningutel.

Peatreenerina jätkab Marti Pähn, kes on sel ametikohal alates 2022. suvest. Mis arenguid on ta selle ajaga toonud?
Marti on kaasaegne treener, kes on analüüsis tugev ja saab jalgpallist väga hästi aru. See, et eelmine hooaeg läks nagu läks, pole ainult treenerite süü ja Martil on algaval hooajal seda võimalus tõestada. Oleme temaga vestelnud ja näinud, et tema arusaam ja nägemus ühtib klubiga ning see on põhjus, miks otsustasime temaga jätkata.