Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) presidendiks kandideeriv Ragnar Klavan avalikustas oma tiimi sammud treenerite kompetentsi, oskuste ja kogemuste tõstmiseks ning treeneriameti väärtustamiseks. Klavani tiimiga liitusid teekonnal EJL-i juhatusse Aleksandr Dmitrijev, Veiko Veskimäe, Kalmar Liiv ja Mart Raamat.

• Vaata Katariina Peetsoni pildigaleriid artikli alt!

"Jalgpalli arengu selgroog on treenerid, aga täna on see selgroog paigast ära. Treeneriametit ei väärtustata piisavalt, palk on madal ja arenguvõimalusi napib. Kui tahame, et igas vanuses mängijad saaksid areneda parimal moel, peame suunama klubidele selleks võrdselt jagatud toetust ning looma treeneritele paremad võimalused täiendkoolituseks," rõhutas Klavan.

Lisaks varasematele tiimiliikmetele (Sandra Särav, Martin Herem, Martin Reim, Mihkel Aksalu ja Andres Birnbaum) täiendas Klavan oma seljatagust inimestega, kellel on samuti tugev praktiline kogemus ja ühine siht kasvatada Eesti jalgpalli sisuliselt.

"Aleksandr Dmitrijev, Veiko Veskimäe, Kalmar Liiv ja Mart Raamat on klubitasandil kõik aastaid näidanud, mida tähendab kastist välja mõtlemine ning suure põlemisega ja sära silmis oma asja ajamine. Just selline lähenemine on see, mida vajame ka juhatuses," sõnas Klavan. Dmitrijevi puhul on märgiline ka tema roll sillana kohaliku venekeelse kogukonnani. "See on kindlasti tema tugevus ja väärtus kogu jalgpallile," lisas Klavan.

Esimesed sammud: treenerid fookuses

Klavani tiimi programm treenerite toetamiseks tugineb konkreetsetele sammudele ja rahastusplaanidele. Selle keskmes on lubadused:

• ​​Noortetreenerite palk tõuseb 30%

Eesti Jalgpalli Liidu suunatud tööjõutoetus klubidele mahus 1–1,2 miljonit eurot aastas võimaldaks tõsta ligikaudu 150 noortetreeneri brutopalka 500 euro võrra kuus.

• Noortetreenerite pedagoogilise taseme tõstmine talentide oskuslikumaks juhendamiseks

Järgmise kahe aasta jooksul läbivad kõik Eesti noortetreenerid 40-tunnise koolituse, mis keskendub pedagoogikale ja psühholoogiale. Selleks investeerib Eesti Jalgpalli Liit igal aastal 150 000 eurot.

• Digiõppe strateegia 2025 ja toimiv e-õppe platvorm 2026

Uus e-õppe platvorm võimaldab tulemuslikumalt pakkuda koolitusi nii alustavatele treeneritele kui ka neile, kes soovivad oma kvalifikatsiooni tõsta.

• Igal aastal saab 30 Eesti treenerit praktilise kogemuse välismaal

Eesti Jalgpalli Liit investeerib järgmise nelja aasta jooksul vähemalt 250 000 eurot aastas, et võimaldada Eesti treeneritele praktilist töökogemust välisklubides. Meie eesmärk on, et igal aastal osaleb vähemalt 30 treenerit minimaalselt kuuenädalasel sisulisel praktikaperioodil välismaal.

• "Lapsevanem kui abitreener" raamistiku loomine ja baaskoolituse käivitamine 2026

Loome universaalse raamistiku ja praktilised tööriistad, mis aitavad klubidel kaasata lapsevanemaid ja kogukonnaliikmeid treenerite abilistena. Raamistiku lahutamatuks osaks on baaskoolitus, mis on kõigile jalgpallikogukonna liikmetele ja klubidele tasuta.

"Me ei saa lubada, et noor kaotab trennis motivatsiooni, sest treeneril pole piisavalt teadmisi, aega või tuge. See on koht, kus saame ja peame asju muutma," tõdes Klavan. Tema sõnul ei tohi treenerite väärtustamine jääda pelgalt loosungiks, vaid see peab väljenduma ka EJL-i valikutes. "Kogu alaliidu eelarvele tuleb peale vaadata ja küsida, mis on vältimatud kulud, mis aitavad meid arengus edasi ning kust annab koomale tõmmata ja olemasolevaid ressursse ümber jagada," lisas ta.

Lisarahastust plaanitakse lisaks EJL-i eelarvele kaasata ka UEFA, FIFA ning Euroopa Liidu sobivatest meetmetest. Samuti soovib Klavan taastada laiema usalduse jalgpalli vastu erasektoris, et kaasata ka sealt uusi toetajaid. "Treenerite palk ei ole ainult jalgpalli mure, vaid küsimus kogu Eesti spordi tulevikust. Kui me ei tee täna valikuid, teeme homme uusi järeleandmisi," kinnitas ta.

Väike väljak, suur võimalus

Lisaks treenereid puudutavale tutvustas Klavan ka visiooni Eesti saalijalgpalli tulevikust. Selle keskmes on kolm peamist eesmärki. Esiteks peab Eesti meeste futsali koondis jõudma UEFA edetabelis 30 parema hulka ning arenema vastavalt plaanile Euroopa kogemusega spetsialistide juhtimisel. Teiseks osalevad Eesti noortekoondised järjepidevalt EM-i ja MM-i põhiturniiridel ning võitlevad pääsu eest noorte olümpiamängudele. Kolmandaks moodustatakse Eesti naiste futsali koondis, mis osaleb UEFA ja FIFA ametlikel turniiridel.

Klavani tiimi "Treenerid fookuses" suuna prioriteetide ja lubadustega ning saalijalgpalli visiooniga saab tutvuda klavan.ee leheküljel.