A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Nõmme Kaljust poolte kokkuleppel lahkunud Roman Sobtšenko avaldas eile Soccernet.ee-le antud intervjuus, et klubi pani lepingusse punkti, mille kohaselt saanuks sportlase põlvevigastuse korral kontrahti katkestada. Eesti Jalgpalli Liit (EJL) kinnitab, et säärane punkt on FIFA reeglitega vastuolus ja seetõttu kehtetu.
Arusaadav, miks Kalju sellist punkti lepingusse tahtis: klubi sõlmis mängijaga lepingu kolmeks hooajaks ja ei tahtnud liigseid riske võtta, kuna Sobtšenko on varem kahel korral raskelt põlve vigastanud.
FIFA mängijate üleminekuid ja staatust puudutava määrustiku punkt 18.4 ütleb aga: "Lepingu kehtivus ei sõltu arstliku kontrolli edukast läbimisest ja/või tööloa saamisest." Ehk lihtsamalt: kui mängija ei läbi enne lepingu sõlmimist arstlikku kontrolli, siis võib klubi tema palkamisest loobuda. Lepingu jooksul sellist õigust enam ei ole.
Eelmainitud Sobtšenko lepingupunktiga on ühtpidi lugu lihtne ehk kuna mängija põlve ei vigastanud, siis ei pea sellele liigset tähelepanu juhtima. Kui aga lähtuda "juhul kui" võimalusest, et Sobtšenko oleks tõesti taas põlve vigastanud, siis oleks variante kaks:
Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht sõnas Soccernet.ee-le, et nii FIFA kui EJL on näinud ette teatud põhimõtted, mille aluseks on poolte hea koostöö ja võrdne kohtlemine. Oluline on aga toonitada, et lepingu sõlmivad omavahel alati klubi ja mängija ning just nemad vastutavad selle täitmise eest. Tüüptingimustega elukutselise jalgpalluri leping on osa EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivast korrast.
"Kui kõik toimib ja mõlemad pooled on olukorraga rahul, siis FIFA ja EJL ei sekku," selgitas Uiboleht Soccernet.ee-le. Ehk EJL ei loe eraldi läbi iga Premium liiga jalgpalluri lepingut, sekkutakse ainult juhul, kui tekib probleem. "Sel juhul võtab EJL selle menetleda ning reeglitega vastuolus olevaid punkte argumentidena ei arvestata. Konkreetsel näitel: põlvevigastuse punkt lepingus on reeglitega vastuolus," kinnitas ta.
Uiboleht tõi veel näiteid levinud olukordadest. "FIFA ja EJL-i nõuded ei näe ette lepingu ühepoolset pikendamist. See tähendab siis seda, et kui klubi kirjutab lepingusse sisse, et tal on õigus ühepoolselt teatud aja järel lepingut pikendada, siis selline õigus peab võrdse kohtlemise põhimõttel kuuluma mõlemale poolele."
Ehk siis: mängija lepingus ei tohi olla punkti, et leping kehtib näiteks 1. jaanuarist 2020 kuni 1. jaanuarini 2021 ning soovi korral võib klubi seda veel aasta võrra pikendada. Nõus peavad olema mõlemad osapooled.
"Sama lugu on näiteks siis, kui lepingus on sees, et klubi võtab endale õiguse leping ühepoolselt lõpetada, kui mängija sportlik tase ei vasta klubi ootusele või nägemusele. Kui mängija on nõus, siis loomulikult võib poolte kokkuleppel lepingu lõpetada, aga selline subjektiivne ühe poole hinnangu alusel lepingu lõpetamine on jällegi vastuolus nii FIFA kui EJL-i korraga," ütles Uiboleht.
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Soccernet.ee selle nädala otseülekanded: